Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Keila kalmistu
Mälestise registri number 27604
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 25.04.2006
Registreeritud 29.06.2006
Mälestise liik ajaloomälestis

Paikvaatlused(7)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 07.11.19

Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Tomps

Mälestise tunnus


19.-20.saj. esimese poole kihelkonnakalmistute näide, kus on säilinud ajaloolised matused, kalmistu kõrghaljastust, hauapiirdeid ja 1677.a. pärinev ratasrist, ja mis on 20.sajandi keskel ümber korraldatud park-kalmistuks

Sisestatud: 30.08.2006.

Mälestise kirjeldus


Haapsalu maantee ääres piirneb endine kalmistu kiviaiaga, mida kümmekond aastat tagasi on uuendatud. Paekividest aed on vähesel määral säilinud ka surnuaia lääneküljel (Haapsalu maanteest – Jaama tn 16-ni). Viimati mainitud kiviaia ja sellega rööbiti kulgeva tee vahel haudu polnud. Paldiski maantee ääres lõhuti kiviaed tee laiendamisel. Keskpargi teedevõrk on vanemate elanike teatel jäänud enamasti samaks, küll on aga teid laiendatud. Ala ilmestavad suured kuused, männid, lehised, elupuud, pärnad, kased jm. Hulgaliselt on sireli jm põõsaid.
Jaama tn 15 kinnistu Vaikse tänava poolne kiviaed on lõhutud, aed on vähesel määral nähtav kinnistu põhjaküljes; krunti läbivad jalgteed; sedagi pargiosa, kuhu on samuti maetud, ilmestavad võimsad lehised, suured pärnad ja kuused.

Sisestatud: 30.08.2006.

Mälestise ajalugu


Kui Keila Mihkli kirikuaia kalmistu jäi omal ajal kitsaks, asutati 1823. aastal Haapsalu ja Paldiski maantee vahel paiknenud mõisa põllumaale Keila kalmistu. Seda laiendati 1849. ja 1872. aastal, mille tulemusena ulatus 5025 m2 osa (nüüd Jaama 15 kinnistu) kalmistust üle praeguse Jaama tänava. Üks kalmistu sissepääs oli endise surnuaiavahi maja juures, kus praegu asub Teises maailmasõjas hukkunute mälestuskivi. Surnuaiavahi keldrit meenutab tänini kiviküngas mälestuskivist paarkümmend meetrit põhja pool. Kuna kalmistu sai täis, sinna peale Teist maailmasõda enam juurde ei maetud. Järgnevalt kasutati matusteks Karjaküla kalmistut. 1965. aasta esimesel poolel võeti Harju rajooni ja Keila linna TSN Täitevkomitees vastu otsus „muuta seni kasutamata ja mahajäetud haljasala pargiks". 1966 aastal tasandati surnuaed buldooseriga. Kalmistust sai 1918. aastal Keila lahingus langenud Alice Tisleri nimeline park. Taasiseseisvumise järel nimetati see ümber Keskpargiks. 23. veebruaril 1918 Keila lahingus langenud punaväelased maeti Paldiski mnt ääres kalmistu müüri taha ühishauda. Maetute täpne arv pole teada, kuid tõenäoliselt maeti 43 punakaartlast. Hauaplatsi suurus oli 10 x 11 meetrit. Kohta tähistab 1988. aastal püstitatud uus hauakivi.
Teise maailmasõja ajal 1944. aastal maeti Keila kandis hukkunud 182 punaväelast praeguse Jaama tänava alla jäänud alale. Enne tänava rajamist maeti sõdurid ümber surnuaiavahi maja taga asunud suuremasse lohku, kuhu polnud kedagi maetud ja mida rahvas oli varem kasutanud lehtede jm prahi mahapanekuks. Punaväelaste hauad asuvad mälestuskivi taga paarikümne meetri kaugusel praegugi nähtavas suuremas lohus. Mõlemad ühishauad on ajaloomälestised.

Sisestatud: 30.08.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Lisatud skeemil.

Sisestatud: 01.09.2006.

Aruanded


Kadakas, V. & Kadakas, U. 2010. Arheoloogilise järelevalve aruanne Keila kalmistu (reg nr 27604) haljastustöödel 28. aprillil 2010. aastal.

Sisestatud: 01.04.2012.