Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Lehola mõisa park, 18.-20. saj.
Mälestise registri number 2764
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 13-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.04.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide

Sisestatud: 14.10.2005.

Mälestise kirjeldus


Pargi esindusliku osa moodustab peahoone ette kolmelt küljelt majandushoonetega raamitud nelinurkne esiväljak. Pargi võib tinglikult jagada kolmeks osaks: cour d’honneur, mis kunagi jätkus puiesteel, suurem vabakujunduslik puistu hoonestuse idaküljel ning härrastemaja tagune müüriga piiratud väike haljasriba. Kui kaks esimest esinevad mõisaansamblites lausa reeglina, siis viimase olemasolu on tingitud suure puistu ja peahoone veidi eripärasest asetusest. Majandushooned piirasid härrastemaja tagaküljelt, mistõttu puudus peasaalil kontakt pargiga. Korvamaks seda puudust, rajati härrastemaja taha tilluke rohtaed (puu- ja köögiviljaaed). Aeda piiras katusekividega kaetud paekivimüür, mille auhoovi poolses küljes oli kaks väravat: üks kaarsillusega, teine katusekividega kaetud varikatusega. Lisaks funktsionaalsele vajadusele oli sellel hooneid siduv visuaalne ülesanne. Samasugune müür ühendas peahoonet häärberitega. Paekivimüür piiras ka pargiala. Mõisa läheduses oli ka tihedam tammedega puisniit, mis moodustas omalaadse parkmetsa. Puisniit on maaparanduse ja hooldamatuse tõttu hävinud. Mõisansamblit läbiv Lehola oja on väikese veehulgaga, ent parki ilmestava elemendina praegugi hästi jälgitav.
Dendroloogia
Pargis domineerivad kodumaised liigid: sanglepad, tammed, vahtrad, saared. Tähelepanuväärsematest üksikpuudest on siin pensilvaania saar, suured paplid ja hõberemmelgad.

Sisestatud: 14.10.2005.

Mälestise ajalugu


Regulaarpark 18.s.lõpul kui ehitati praegune härrastemaja. Ümberplaneeringud vabakujundusele 19.s. erinevatel aegadel.

Sisestatud: 14.10.2005.