Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tondi raudteejaama peahoone
Mälestise registri number 27851
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 25.10.2006
Registreeritud 18.12.2006
X-koordinaat 541680.81
Y-koordinaat 6586173.66
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 09.06.20

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Jaamahoone, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Tondi rööbastarnspordisõlm on huvitav maastikuarhitektuurne tervikkompleks, varamodernistlikule suurlinnale omane liikluse sõlmpunkt, kus kohtuvad erinevad ühistranspordiliigid. Raudteejaama peahoone ise väärib tähelepanu raudeearhitektuuri tüpoloogia seisukohalt -- kui linnalähedase väikejaama näide, missuguseid on autentsel kujul vähe säilinud, lihtsa paviljoni teeb ainukordseks selle visuaalselt efektne paigutus kõrgele paekivisoklile.

Sisestatud: 28.02.2007.

Kirjeldus


Peahoone on suurte akendega paviljonitaoline kergehitis, kus asusid piletikassa ja ajalehekiosk ning ooteruum, mis teenindas nii rongi- kui trammiootajaid, hiljem ka einelaud. Lihtsale puithoonele andsid erilise elegantsi ehitusosade väljapeetud proportsioonid ja lai, tugevasti eenduv räästas. Käesolevaks hetkeks on puitosa lammutatud. Hoonest on säilinud jõuline klombitud paekivist sokkel, mis meenutab mitmeid samast ajast pärinevaid funktsionalistlikke pae-ehitisi. Soklikorrusele kavandati trammijuhte teenindanud käimla ja kojamehe ruum. Ka perroonide tagaosast alla laskuvas laias paerinnatisega trepis on pidulikku joont.

Sisestatud: 28.02.2007.

Ajalugu


20. sajandi alguses, kui Tallinna elanike arv kiiresti kasvas, tekkis üha rohkem neid inimesi, kes eeslinnadest (Nõmme) ja kaugematest linnaosadest iga päev kesklinna tööle sõitsid. Olukorras, kus autod olid veel haruldased, oli väga suur tähtsus hästi toimival ühistranspordil. Elektrirongid hakkasid Tallinna ja Pääsküla vahel liikuma 1924. aastal ja sellega seoses rajati terve rida uusi väiksemaid linnalähedasi jaamasid. Tondile kujunes omalaadne rööbastranspordisõlm kus inimesed said kiiresti rongi pealt trammi peale ja hiljem ka autobussidele umber istuda. Kuna transpordisõlm rajati ajal, mil autoomanikke oli veel vähe ja valdav osa inimesi kasutas aktiivselt ühistransporti, eriti trammi, on arvestadud üsna suure reisijate hulgaga (mitmed laiad trepid jne). Kogu maastikuarhitektuurne tervikkompleks on kujundatud nii, et rahvamasside liikumine saaks siin toimuda sujuvalt ja tõrgeteta. Tondi raudeepeatus valmis 1933. aastal, jaamahoone ülesannet täitis algul üks raamilt maha tõstetud vana reisijatevagun. 1936 pikendati seni Alevi tänaval lõppenud Tondi trammiliin raudteejaamani. Tondile ehitati sellega seoses uus ühistranspordisõlm ja püstitati ka uus jaamahoone. Raudtee muldkehandi nõlvale rajati klomppaest sokkel, sellele püstitati puidust reisijatepaviljon, mille algne asukoht oli Alevi tänava trammipeatuses, kuid mis nüüd seal koost lahti võeti ja siin uuesti üles pandi. Arhitekt ei ole teada, kuid on ilmne, et Tondi jaama on kavandanud keegi professionaalne projekteerija. Jaamahoone töötas läbi kogu nõukogude aja, 1990. aastatel jäi aga tühjana seisma ja lagunema. 1998. aastal lõppes jaamahoones piletimüük ning peale mitmeid põlenguid, lammutati hoone puitosa 2012. aastal.

Sisestatud: 28.02.2007.

Kaitsevööndi ulatus


vastavalt lisatud skeemile

Sisestatud: 28.02.2007.

Meedia


- Muinsuskaitse keelab Tondi jaama lammutada
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=15372752

- Räämas ja kasutult seisvat tondilossi ei tohi lammutada
http://www.postimees.ee/190307/esileht/siseuudised/tallinn/250666.php

- Mida teha Tondi jaamahoonega?
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=221865

Sisestatud: 21.03.2007.