Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 27861
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 05.12.2006
Registreeritud 30.03.2007
Mälestise liik arheoloogiamälestis

Paikvaatlused(4)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 31.10.16

Menetleja: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 03.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha pinnasestratigraafia koosneb umbes 30 cm paksusest künnikihist ning selle all olevast selgelt eristuvast tumedast ja söesest kihist, paksusega 15–30 cm. Viimane sisaldab põlenud kive, söe- ja šlakitükke jms. Maastiku eripärast tingituna on kündmine toimunud sajandite vältel vaid ühes suunas, st. kõrgematelt aladelt madalamale, kasvatades pidevalt asula peal olevat mullakihti. Viimsi asula põhja ja kirde külg on tunduvalt ebamäärasemad kui lõuna ja edela oma ning ei ole looduses eristatavad. Ei saa välistada seda, et asula on varemalt ulatunud tunduvalt kaugemale põhja ja kirde suunas, kuid on hilisema erosiooni ja künnitegevuse tagajärjel lõhutud. Küsitavaks jääb ka asulakihi varasem jätkumine loode suunas, kuhu on ehitatud uued majad ning võimalik kultuurkiht ehitustegevuse käigus hävitatud. Asulakoha kaguserv on suhteliselt täpselt määratletav - asula kagupiirist edasi on loodusliku aluspinnase peale kuhjunud u. 60 cm paksune substants, kuid seal pole enam märke kultuurkihi olemasolu kohta.

Sisestatud: 03.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Viimsi asulakoht paikneb Harjumaal Viimsi vallas Pärnamäe tee ja Soosepa talu juurde viiva tee ristumiskohast 200 m loode suunas. Mälestis hõlmab u 7340 m2 suuruse ala. Asulakoha valikul on olnud arvatavasti üheks otsustavaimaks teguriks Soosepa raba lähedus (vt KKT Lisa 1. Mälestise asukoha skeem).

Sisestatud: 03.10.2007.

Mälestise ajalugu


Viimsi asula avastati arheoloog Vello Lõugase poolt, kes fikseeris 1971. aastal läbiviidud inspektsiooni käigus astangu all, madala nõo veeres kultuurkihi olemasolu. Kultuurkiht sisaldas põlenud kive, šlakitükke ja keraamikat (AI 4553). Et savinõukillud sarnanesid oma koostiselt nendele, mis korjati üles läheduses asuva “Rootsi kuninga haua” põhjalt, dateeriti asulakiht viimasega samasse perioodi (200 e.Kr–100 p.Kr). Uued uuringud viidi Viimsi vallavalitsuse tellimisel läbi 2006. aastal arheoloog Mauri Kiudsoo (TLÜ Ajaloo Instituut) poolt, kes koostas mälestiseks tunnistamise eksperdihinnangu (käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis).
Tegemist on haruldase muistisega, kuna nooremast eelrooma rauaajast pärit asulaid mujalt Pirita jõe alamjooksu piirkonnast seni veel ei tunta. Viimsi asulakohaga arvatavasti samaaegne kihistus (u. a 200 eKr) on tulnud päevavalgele Iru linnamäelt.

Sisestatud: 03.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vt KKT Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus. Kaitsevööndi ulatus on nähtav Maa-ameti põhikaardil.

Sisestatud: 03.10.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 11.09.2014.