Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kernu mõisa peahoone, 19. saj
Mälestise registri number 2787
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 5-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(13)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.08.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Eesti kõrgklassitistliku härrastemaja silmapaistev näide, milles väärib erilist tähelepanu kõrges töötluses stukkdekoor. Ehitise on 1810-13 ümberprojekteerinud arvatavalt tuntud arhitekt C. L. Engel.

Sisestatud: 19.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Suur, 2-korruseline krohvitud paekivihoone on madala soklikorruse ja kõrge täiskelkatusega. Põhikorrusega liitusid ühekordsete galeriidega 2-korruselised tiibhooned (osalt hävinud, osalt ümber ehitatud). Välisarhitektuuris domineerivad kõrgklassitsismile iseloomulikud stiilitunnused - esifassaadis terrassile toetuv rikkaliku stukkdekooriga sammaspostikus, tagafassaadil rõhutab hoone keskkohta nelja sambaga poolrotund, silmapaistvalt kõrges töötluses stukkdekoor. Sammaste kapiteelid lähtuvad joonia eeskujudest, friis on kujundatud akantusspiraalidega.

Sisestatud: 19.11.2003.

Mälestise ajalugu


Mõis eraldus Kohatu mõisast 1637. Ehituslikult viljakamad olid astad 1780-1860, mil mõis oli v. Ungern-Sterbergide valduses. Härrstemaja rajati 18.s. lõpus ja ehitati põhjalikult ümber 1810-13. 20.s. on peahoonest toimunud mitmed ümerehitused ja kaotanud ka palju esialgsest ilmest (galeriidega ühendatud tiibhooned)

Sisestatud: 19.11.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise välispiirist arvates, millele liitub idaküljel Kernu paisjärv

Sisestatud: 09.12.2003.