2787 Kernu mõisa peahoone, 19. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kernu mõisa peahoone, 19. saj |
---|---|
Mälestise registri number | 2787 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.04.1997 |
Registreeritud | 14.04.1997 |
X-koordinaat | 528159.02 |
Y-koordinaat | 6557684.82 |
Mälestise vana number | 5-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(14)
Paikvaatluse kuupäev: 07.11.22
Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Pappel
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Eesti kõrgklassitistliku härrastemaja silmapaistev näide, milles väärib erilist tähelepanu kõrges töötluses stukkdekoor. Ehitise on 1810-13 ümberprojekteerinud arvatavalt tuntud arhitekt C. L. Engel. |
Kirjeldus Suur, 2-korruseline krohvitud paekivihoone on madala soklikorruse ja kõrge täiskelkatusega. Põhikorrusega liitusid ühekordsete galeriidega 2-korruselised tiibhooned (osalt hävinud, osalt ümber ehitatud). Välisarhitektuuris domineerivad kõrgklassitsismile iseloomulikud stiilitunnused - esifassaadis terrassile toetuv rikkaliku stukkdekooriga sammaspostikus, tagafassaadil rõhutab hoone keskkohta nelja sambaga poolrotund, silmapaistvalt kõrges töötluses stukkdekoor. Sammaste kapiteelid lähtuvad joonia eeskujudest, friis on kujundatud akantusspiraalidega. |
Ajalugu Mõis eraldus Kohatu mõisast 1637. Ehituslikult viljakamad olid astad 1780-1860, mil mõis oli v. Ungern-Sterbergide valduses. Härrstemaja rajati 18.s. lõpus ja ehitati põhjalikult ümber 1810-13. 20.s. on peahoonest toimunud mitmed ümerehitused ja kaotanud ka palju esialgsest ilmest (galeriidega ühendatud tiibhooned) |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise välispiirist arvates, millele liitub idaküljel Kernu paisjärv |