Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 27893
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 24.01.2007
Registreeritud 30.03.2007
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.04.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 30.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Asulakohta iseloomustab 25-40 cm paksune kultuurkiht, mis on osaliselt põllutööde käigus segatud. Asulakiht on intensiivne, sinkjasmusta värvinguga, leiumaterjal on rikkalik.

Sisestatud: 30.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Uuri külas Pulga talu maal, kahel pool Muuksi-Kahala teed. Asulakohast u 100 m kirde poole jäävad 1970.-ndatel aastatel ehitatud suured laudad, Kahala järv jääb u 800 m lääne poole.

Sisestatud: 30.10.2007.

Mälestise ajalugu


Asulakoha avastasid 1995. aasta arheoloogilise maastikuinspektsiooni käigus arheoloogid Valter Lang ja Gurly Vedru. Ülesküntud maalt leiti mitmesuguste eriaegsete savinõude kilde ning metallesemeid ja nende katkeid. Selgus, et asulakoha kultuurkiht sisaldas kesk- ja uusaega dateeritavat leiumaterjali. Leide säilitatakse TLÜ Ajaloo Instituudis (AI 6034; Vedru, G. 1996. Inventories in the surroundings of Lake Kahala and archaeological excavations on the fossil field remains at Soorinna and Muuksi. - TATÜ, 4, 434-437).

Uuri küla on esmakordselt mainitud 13. sajandil Taani hindamisraamatus, kus selle suuruseks on märgitud 14 adramaad (Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen-Reval 1933, 662-663). Ilmselt pärineb küla juba muinasajast.

Sisestatud: 30.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 30.10.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 11.09.2014.