Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tallinna gaasijaama vana (II) gaasimahuti
Mälestise registri number 27919
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.03.2007
Registreeritud 20.11.2007
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 22.05.12

Inspektor: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar

Märksõna(8)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Rajatis, Ehitiste liigid, Rajatis, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


paekivist historitsistliku tööstusarhitektuuri näide, oluline osa Tallinna gaasi- ja elektrijaama mälestiste tervikkompleksist, Tallinna kommunaalmajanduse ajaloo seisukohalt oluline ehitis, üks esimesi mahukamaid tööstushooneid 19. sajandi Tallinnas.

Sisestatud: 19.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on kuuenurkse põhiplaaniga paekivirajatisega, mis on kaasajal kohandatud elu- ning äripinnaks. Hoone paekivist kehand on kolmekorruseline ning sellele lisandub puidust peale ehitatud neljas korrus, mille keskel on ka kõrgem tornehitis.

Sisestatud: 04.09.2018.

Mälestise ajalugu


Põhja puiestee praeguste kruntide 25, 27 ja 27a territooriumil alustas 1865. aastal tööd Tallinna Gaasivabrik, mis varustas gaasiga algselt põhiliselt kesklinna tänavalaternaid ja ka avalikke hooneid. Gaasivabriku hoonestuse kavandas kubermanguarhitekt Rudolf Otto von Knüpffer. Gaasivabriku maa-alale ja osaliselt selle kõrvale rajati aastatel 1912-1913 Tallinna Elektrijaam. Ehitati masinahoone, katlamaja ja kontorihoone ning kõrge telliskorsten. Neist on praeguseks säilinud vaid kontorihoone, mida praegused eritingimused ei käsitle, kuna jäävad kõrvalolevale kinnistule. Elektrijaama köeti 1918. aastani kivisöega ja seejärel turba ning puiduga. 1923. aastal seadistati jaam ümber põlevkiviküttele. Osalt varasemate hoonete asemele rajati Põhjapuiesteele 1929. aastaks uus turbiinihoone ja 1932. aastaks lülitushoone. Elektrijaama uus katlamaja valmis 1934. aastaks. Viimaseks hooneks enne Nõukogude võimu tulekut jäi katlamaja uus hoone, milles on senini säilinud kaks soojusjaama katelt. II maailmasõjas purustati elektrijaam osaliselt, kuid taastati peagi. Praegune telliskorsten projekteeriti 1946. ja ehitati valmis 1948. aastaks. Põlevkivi kasutati jaamas 1965. aastani ja seejärel mindi üle masuudile. Põlevkivi toimetamiseks kateldeni, ehitati II maailmasõja järgsetel aastatel estakaad (ülesmõõtmisjoonistel nimetatud galeriiks). Mitu korda on vahetatud ka nime. Tallinna Elektrijaam nimetati 1925. aastal ümber Tallinna Linna Elektri Keskjaamaks. 1944. – 1959 oli nimetuseks Tallinna Linna Elektrijaam, seejärel kuni 1979. aastani Tallinna Soojus- ja Elektrijaam. 1979. a. elektri tootmine lõpetati ja toodeti vaid kaugküttesoojust.

Sisestatud: 19.03.2009.