Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 27925
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.03.2007
Registreeritud 11.03.2008
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.07.18

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.05.2008.

Mälestise kirjeldus


Väheintensiivse kultuurkihiga ümbritsevast mõnevõrra kõrgem ala Suti talu maadel. Kultuurkiht ise oli halli värvi ning sisaldas kesk- ja varauusaegset leiumaterjali.

Sisestatud: 26.05.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht jääb Kihnu saarele Rootsiküla külasse Suti (Saarde) talu ja Jässu maadele (katastriüksuse tunnused vastavalt: 30301:001:0727, 30301:001:0728), paiknedes Lemsi - Rootsiküla teest vahetult ida pool rannale viivast pinnaseteest põhjas. Suti talu hoonetest lõuna ja ida pool.

Sisestatud: 26.05.2008.

Mälestise ajalugu


Asulakoht leiti 1997. aastal Tartu Ülikooli arheoloogide poolt tehtud inspektsiooni käigus. Küllalt piiratud väheintensiivse kultuurkihiga alalt koguti savinõukilde, võõrapärast musta ja halli tulekivi ning kaoliinsavist piibu katke, lisaks veel rauašlakki, savi- ning loomaluu kilde. Saarde talu perenaise sõnutsi olla sealt ka varem tulnud vanade kausside ja luude katkeid.

Savinõukildude järgi on tegemist 16.-18. sajandi asulakohaga.

Sisestatud: 26.05.2008.

Kaitsevööndi ulatus


KKT lisades (skeem 1 ja 2) märgitud piiranguvöönd kattub kaitsevööndiga.

Sisestatud: 26.05.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 08.03.2015.