Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 27927
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.03.2007
Registreeritud 11.03.2008
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.07.18

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu, inimluude olemasolu.

Sisestatud: 26.05.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu paikneb "Rock City" kämpingu alal ning selle vahetus ümbruses: 1997. aastal koguti inimluid ca 40 m kaugusel "Rock City" kämpingu peamajast läänes. Matustega kaetud ala mõõtmed on olnud varasemalt suuremad, kuna inimluid on välja uhtunud ka mererannast. Tegemist on maastikul ümbritsevast mõnevõrra kõrgema liivakünkaga, millelt ca 30 m raadiusega alalt kogusid arheoloogid 1997. aastal inimluid. Hetkel kasvab kalmistul hõre männik.

Sisestatud: 02.06.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub Kihnu saarel Lemsi külas Vanakiriku mäel, Vanakiriku ninast vahetult loode pool ja Vanakiriku kääru edelaosas. Kalmistu on "Rock City" kämpingu alal (kat tunnus 30301:001:0847) ning selle vahetus ümbruses.

Sisestatud: 02.06.2008.

Mälestise ajalugu


Esimsed teated maa-aluse kalmistu olemasolust paigal pärinevad 1940. aastate lõpust, mil Pärnumaa kooliinspektor Saar luuleidudest arheolooge teavitas. Kohalikud teadsid veel 1997. aastal, mil arheoloogid kohta üle vaatamas käisid rääkida ka legendi paigal asetsenud kirikust, millesse inimesed sisse aeti ning seejärel hoone maha põletati. Legendi toetab ka paiga nimetus "Vanakiriku mägi". Kalmistu on omal ajal ulatunud ilmselt mereni, kuna kohalikud on vahetult rannast inimluid leidnud. 1996. aastal kaevati kalmistu alale kaablikraav, millest leiti ka rohkeid inimluid, mh lapse ja täiskasvanu kaksikmatus. Sealjuures saadi lapse juurest ripatsina kantud 15. sajandil Tallinnas vermitud münt. Seni on kalmistu alalt leidudena saadud vaid kaurikarpe. Tegemist on kesk- ja varauusaegse külakalmega.

Sisestatud: 18.06.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd kattub KKT lisades (skeem 1 ja 2) märgitud piiranguvööndiga. Sellest alast väljapoole jäävatel aladel tuleb ehitustöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30-33) on leidja kohustatud leiu jätma leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Sisestatud: 02.06.2008.

Aruanded


Kriiska, A. 2011. Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Rock City külalistemaja planeeritava laienduse alal Kihnus 27. ja 28. mai 2011.

Sisestatud: 01.04.2012.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 08.03.2015.