Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kose-Uuemõisa mõisa peahoone, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2797
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 8-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(17)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 30.11.18

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis.

Sisestatud: 04.06.2003.

Mälestise kirjeldus


Liigendatud siluetiga, 2-korruselise keskosa ning tiibehitiste ja neid ühendavate algselt ühekorruseliste galeriiosadega kivihoone. Hilisklassitsistlikult sümmetrilisi fassaade ilmestavad kõrged neorenessanssümarkaaraknad, katuse jõuline hammaskarniis esiküljel, peasissepääsu-esine eeskoda, aiaküljel vabatrepp. II korruse keskel asuvat akent kaunistas varem vapikilbiga frontoon. Peaaegu kõik anfilaadsed esindusruumid olid kaunistatud ornamentaalsete laemaalingutega (säilinud vaid ühes saalis) (EA)

Sisestatud: 04.06.2003.

Mälestise ajalugu


Esimest korda on Kose-Uuemõisat kirjalikult mainitud 1341. aastal Nova Curia nime all. Arndti kroonika andmetel põletati siinne vasallielamu Liivi sõja ajal 1560. Mõis taastati alles 17. sajandil peale Rootsi-Poola sõdade lõppu. 1622. a. müüs R. von Taube Kose-Uuemõisa oma sugulasele Johann von Rechenbergile, kellelt mõis läks naisliini pidi päranduse teel ligemale kaheks sajandiks Tiesenhausenite valdusse. Talupoegade kohtlemisel ja nende rõhumisel ületasid Tiesenhausenid jõhkruse ja julmuse poolest teisi ümberkaudseid mõisnikke. 1805 toimus Kose-Uuesmõisas üks suuremaid talupoegade vastuhakke – Kose-Uuemõisa sõda.
1834 müüsid Tiesenhausenid Kose-Uuemõisa Wilhelm von Straelbornile ja see omakorda 1850. aastal Peterburi sakslasele Natalie-Caroline Uexküllile. Tema ajal ehitati Kose-Uuemõisa eeskujulikult välja. Uexküllid olid eestisõbralikud ja suured kunstihuvilised. Woldemar Uexkülli raamatukogu oli üks suuremaid Eestimaa mõisates, selles oli 9500 köidet.
1905. aasta revolutsiooni ajal purustas ligi 100-pealine talupoja salk mõisa viinavabriku seadmed ja härrastemajas lõhuti parunite mööblit. Tulekahju ssuutsid teenijad ära kustutada.
1911 suri Natalie Uexküll ja mõisaomanikuks sai tema poeg Woldemar.
Pärast mõisate võõrandamist jagati Kose-Uuemõisa maad talupoegade vahel. Mõisaomaniku Woldemari volinikust poeg Heinrich sai osa mõisat rendile aastail 1920-1923. Mõisa peahoones asus lühikest aega Kuivajõe algkool.
1933 moodustati Kose-Uuemõisa vanemliku hoolduseta jäänud tütarlaste kodu, mis tegutses 1940. aastani, mil nõukogude võim keelas Sisemisjoni Seltsi tegevuse. Vahepeal seisis suur härrastemaja tühjana, siit käisid läbi sõjaväeosad ja maja lõhkusid kohalikud elanikud. 1943. a. kevadel asutati Kose-Uuemõisas vaimse alaarenguga laste õpetamiseks Kosejõe Koolkodu. Selle asutajaks oli Eesti üks esimesi tunnustatud defektolooge Hugo Valma. Lagunenud ja lõhutud maja kordategemine võttis aega. Tänaseks on saanud sellest euroopalik õppeasutus erivajadustega laste õpetamiseks – Kosejõe Kool.

Sisestatud: 28.11.2013.

Aruanded


Kadakas, V. 2007. Arheoloogiline järelevalve ja uuringud Kose-Uuemõisa peahoone keldrites.

Sisestatud: 01.04.2012.