Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Habaja mõisa tuuleveski, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2821
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 2-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(20)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 20.11.18

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Veskihoone, Tuulik, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Tuulik, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Habaja mõis on hooneterohke regulaarplaneeringuliselt kavandatud mõisakompleks. Habaja mõisatuuleveski on 19. sajandi mõisaarhitektuurile iseloomulik majandushoone mõisakompleksis, mille põhimaht ja arhitektuurne vormistus on säilinud.

Sisestatud: 17.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Esimesed tuuleveskid Eestis pärinevad 14. sajandist. Tuuleveskite ehitamisel võeti eeskuju Lääne-Euroopast, kus valmistati kogu kerega pööratavaid pukktuulikuid. Selliseid tuulikuid oli eriti rohkelt Lääne-Eestis. Ühtlasi olid tuulikud sealkandis ka talu iseolemise sümboliks. Mujal Eestis kerkisid mõisate juurde suured peast pööratavad hollandi tüüpi tuulikud. Nende ehitamine hoogustus eriti 19.–20. sajandil, sest siis laienes taoliste tuulikute ehitamise õigus ka talupoegadele. Habaja mõisa tuuleveski on tüübilt hollandi tuulik ehk hollandlane, see on tüvikoonuselise kujuga, mitmekorruseline ning paekivist ehitatud tuuleveski. Hoone küljele on ehitatud 20. sajandi I poolel väike ühekordne viilkatusega juurdeehitus eluruumiks. Tuuleveskisse pääseb hoone vastu ehitatud väikese eeskoja kaudu.

Sisestatud: 07.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Habaja mõisa tuuleveski asub mõisasüdamest lõunas, Kuimetsa suunduva tee ääres kõrgema koha peal.

Sisestatud: 17.11.2008.

Mälestise ajalugu


Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni.
Mõisa peahoone on ühekorruseline arhailise vanabalti planeeringuga puitehitis. Peahoone esist piklikku väljakut ääristasid ühest küljest ait ja kuivati, teisest küljest aga tall ning valitsejamaja. Suur osa majandushooneid - riistakuur, töölistemaja, viinavabrik ja karjakastell, paiknevad peahoonest ja väikesest pargist lõuna pool. Mõisasüdamest eemal asub tuuleveski 19. sajandist.

Sisestatud: 17.11.2008.