- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
2821 Habaja mõisa tuuleveski, 19.-20. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Habaja mõisa tuuleveski, 19.-20. saj |
|---|---|
| Mälestise registri number | 2821 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 14.04.1997 |
| Registreeritud | 14.04.1997 |
| X-koordinaat | 566904.00 |
| Y-koordinaat | 6551907.07 |
| Mälestise vana number | 2-k |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(22)
Paikvaatluse kuupäev: 13.06.23
Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter
|
Märksõna(11)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Veskihoone, Tuulik, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Tuulik, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
|
Mälestise tunnus Habaja mõis on hooneterohke regulaarplaneeringuliselt kavandatud mõisakompleks. Habaja mõisatuuleveski on 19. sajandi mõisaarhitektuurile iseloomulik majandushoone mõisakompleksis, mille põhimaht ja arhitektuurne vormistus on säilinud. |
|
Kirjeldus Esimesed tuuleveskid Eestis pärinevad 14. sajandist. Tuuleveskite ehitamisel võeti eeskuju Lääne-Euroopast, kus valmistati kogu kerega pööratavaid pukktuulikuid. Selliseid tuulikuid oli eriti rohkelt Lääne-Eestis. Ühtlasi olid tuulikud sealkandis ka talu iseolemise sümboliks. Mujal Eestis kerkisid mõisate juurde suured peast pööratavad hollandi tüüpi tuulikud. Nende ehitamine hoogustus eriti 19.–20. sajandil, sest siis laienes taoliste tuulikute ehitamise õigus ka talupoegadele. Habaja mõisa tuuleveski on tüübilt hollandi tuulik ehk hollandlane, see on tüvikoonuselise kujuga, mitmekorruseline ning paekivist ehitatud tuuleveski. Hoone küljele on ehitatud 20. sajandi I poolel väike ühekordne viilkatusega juurdeehitus eluruumiks. Tuuleveskisse pääseb hoone vastu ehitatud väikese eeskoja kaudu. |
|
Asukoha kirjeldus Habaja mõisa tuuleveski asub mõisasüdamest lõunas, Kuimetsa suunduva tee ääres kõrgema koha peal. |
|
Ajalugu Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni. |