2823 Habaja mõisa kivist töölistemaja, 19.-20. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Habaja mõisa kivist töölistemaja, 19.-20. saj |
---|---|
Mälestise registri number | 2823 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.04.1997 |
Registreeritud | 14.04.1997 |
X-koordinaat | 566913.10 |
Y-koordinaat | 6552218.06 |
Mälestise vana number | 2-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(6)
Paikvaatluse kuupäev: 05.06.23
Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter
|
Märksõna(9)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Mõisakompleksi kuuluv kõrvalhoone, mille algne asukoht ja algupärane ilme on säilinud. |
Kirjeldus Habaja mõisa töölistemaja on suuremahuline kivihoone. Hoone on põhiplaanilt ristkülikukujuline, ühekordne, kõrge põllukivisokliga, krohvitud seintega. Otsaviilud on kalasabamustris laudvoodriga kujundatud. Akna- ja ukseavad on ääristatud hambuvalt tellistega. Aknad on kuue ruuduga. Hoone viilkatus on kaetud 1/2 osas eterniidiga ja 1/2 osas kivikattega. Pööningulagi toetub puidust taladele. Sisemised kandeseinad on puidust. Ehitise kaguosas on täiskelder, lääneosa all on keldriaugud. |
Asukoha kirjeldus Habaja mõisa kivist töölistemaja asub Kose-Kuimetsa maantee ääres. |
Ajalugu Habajat on esmakordselt mainitud külana 1419. aastal (Appa). Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd on menetlemisel. |