Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Habaja mõisa kelder, 19.-20.saj.
Mälestise registri number 2829
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 2-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(15)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 07.06.18

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


19. sajandi mõisaarhitektuurile iseloomulik miljööväärtusega rajatis mõisakompleksis.

Sisestatud: 11.11.2008.

Mälestise tunnus


Habaja mõisa kelder on mõisakompleksi kuuluv kõrvalhoone, mille algne asukoht, algupärane ilme ja ehitussubstants on säilinud.

Sisestatud: 08.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Habaja mõisa kelder on pikliku kujuga paekivist laotud võlvitud ehitis. Keldri maapealne osa on kaetud mullakihiga. Keldri sissepääs on poolenisti pinnases, sissepääsu ava on võlvitud, avatäide puudub.

Sisestatud: 11.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Habaja mõisa kelder on paekivist ehitatud, pikliku kujuga ehitis, millest maapinnal on näha umbes 1,5 meetrine kaarjas vall. Keldri sissepääsu ava on sulgemata. Kelder on võlvitud laega..

Sisestatud: 08.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Habaja mõisa kelder asub mõisa peahoone esise väljaku ääres.

Sisestatud: 08.11.2008.

Mälestise ajalugu


Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni.
Mõisa peahoone on ühekorruseline arhailise vanabalti planeeringuga puitehitis. Peahoone esist piklikku väljakut ääristasid ühest küljest ait ja kuivati, teisest küljest aga tall ning valitsejamaja. Suur osa majandushooneid - riistakuur, töölistemaja, viinavabrik ja karjakastell, paiknevad peahoonest ja väikesest pargist lõuna pool. Mõisa kelder asub peahoone juures esiväljaku ääres.

Sisestatud: 26.10.2008.