28347 Sõiduauto Berliet

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Sõiduauto Berliet |
---|---|
Mälestise registri number | 28347 |
Mälestise tüüp | Vallasmälestis |
Mälestise liik | tehnikamälestis |
Arvel | 06.02.2008 |
Ajutise kaitse alla võetud | 06.08.2007 |
Registreeritud | 07.07.2008 |
Määrused ja käskkirjad(1)
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 26.06.2008 käskkiri nr 309 Kuupäev: 26.06.2008 |
Paikvaatlused(6)
Paikvaatluse kuupäev: 07.09.22
Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Muinsuskaitse alla võetud tehnikamälestisena kui ainus Eestis säilinud Berliet sõiduauto näide, mis omab kõrget kultuuriloolist väärtust omandikuuluvuse ajaloo poolest. |
Kirjeldus Autokere on punast värvi, poritiivad mustad, kere tüüp kabriolett ja autos on neli istekohta. |
Ajalugu Sõiduauto Berliet on toodetud Prantsusmaal. Eestisse jõudis sõiduauto 1927. aastal. 1933. aastal omandas auto Vabadusristi kavaler kolonelleitnant Voldemar Koch (1893-1942). 1939. aastal müüdi Tapa vabatahtliku tuletõrje ühingule õppesõiduautoks. Nõukogude ajal üritati masinat rekvireerida, kuna mootor oli viidud mujale, siis masin oli sõidukõlbmatu. 1970ndatel sai auto omanikuks Gennadi Laur, kes sõiduki restaureeris. Kuna taastamistöid toetas Viru kolhoos, siis sattus masin kolhoosi bilanssi, hilisema erastamise käigus AS Vihula Mõisa bilanssi. |
Üldinfo Marius Berliet ehitas esimesed autod 1895. aastal. 1924. aastal tuli turule 4 silindriline 1,2-liitirine Berliet (samas mudel on Eestis säilinud) oli tehase 1920. aastate populaarseim sõiduautomudel. Hiljem keskundus Berliet veoautode tootmisele, viimane uus sõiduautotüüp lasti välja 1936. aastal. |
Vallasmälestise kirjeldus Materjal: metall. |