28353 Puithoone

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Puithoone |
---|---|
Mälestise registri number | 28353 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Arvel | 05.11.2007 |
Ajutise kaitse alla võetud | 05.11.2007 |
Registreeritud | 08.02.2008 |
Mälestise liik | ehitismälestis |
---|---|
Ehitisregistri ehitis | elamu (101025772) |
Määrused ja käskkirjad(2)
"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 05.11.2007 käskkiri nr. 45-K Kuupäev: 05.11.2007 |
---|
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 08.02.2008 käskkiri nr 41 Kuupäev: 08.02.2008 |
Paikvaatlused(5)
Inspekteerimise kuupäev: 13.05.20
Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor
|
Märksõna(6)
Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus 20. sajandi alguse Tallinna puitagulile tüüpilise kahekorruselise väikekorteritega puitelamu (nn Lenderi maja kui hoonetüübi) ilmekas näide. |
Mälestise kirjeldus Tegemist on nn Lenderi tüüpi majadega. See on lihtsa kastikujulise mahuga sümmeetrilise fassaadiga kahekorruselise puitelamu tüüp, mida tol perioodil Tallinna agulitesse ohtralt ehitati. Paekivi 9 kinnistul paiknev kahekorruseline puitelamu on ehitatud ilmselt 20. sajandi esimesel dekaadil. Suuremaid ümberehitusi sajandi jooksul toimunud ei ole. Algsed kuuese ruudujaotusega aknad on nõukogude perioodil valdavalt asendatud kolmese ja neljase ruudujaotusega akende vastu. Säilinud on aknaid ümbritsevad profileeritud piirdelauad, aknapealdised on kaunistatud saelõikeornamendi ja ehiskonsoolidega. Profileeritud rõhtlaudisega kaetud fassaadi ilmestavad karniisidega eraldatud püstlaudisest vahevööd. Alles on algne kahepoolne tahveluks, millel dekoratiivse tiheda ruudujaotusega valgmik. Hoone interjöör vajab täiendavat inspekteerimist. |
Mälestise ajalugu Sikupilli asum rajati vanade, juba keskajast teadaolevate paemurdude kohale 20. sajandi algul. Maa odava hinna tõttu kolisid sinna madalama sissetulekuga pered, paljud neist tehase “Dvigatel” töölised. 1910. aastaks oli piirkond juba suures osas hoonestatud ühe- ja kahekorruseliste puumajadega. Elamud paiknesid tänava ääres pikiküljega tänava poole. Hoovides kasvatati juurvilja, krundid olid piiratud kõrgete plankaedadega, kõnniteed tänaval kaetud paekiviplaatidega. Seda piirkonna kiiresti kaduvat 20. sajandi alguse miljööd esindab kolmest lähestikku paiknevast puitelamust – Paekivi 2, Kivimurru 30/Paekivi 3 ning Paekivi 9 – moodustuv ansambel. |
Kaitsevööndi ulatus Kultuurimälestisteks tunnistatud puitelamutele Paekivi 2, 3 ja 9 on määratud ühine kaitsevöönd vastavalt lisatud plaanile |