Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Puithoone
Mälestise registri number 28353
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 05.11.2007
Ajutise kaitse alla võetud 05.11.2007
Registreeritud 08.02.2008
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101025772)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 05.11.2007 käskkiri nr. 45-K Kuupäev: 05.11.2007
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 08.02.2008 käskkiri nr 41 Kuupäev: 08.02.2008

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.05.20

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


20. sajandi alguse Tallinna puitagulile tüüpilise kahekorruselise väikekorteritega puitelamu (nn Lenderi maja kui hoonetüübi) ilmekas näide.

Sisestatud: 27.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on nn Lenderi tüüpi majadega. See on lihtsa kastikujulise mahuga sümmeetrilise fassaadiga kahekorruselise puitelamu tüüp, mida tol perioodil Tallinna agulitesse ohtralt ehitati. Paekivi 9 kinnistul paiknev kahekorruseline puitelamu on ehitatud ilmselt 20. sajandi esimesel dekaadil. Suuremaid ümberehitusi sajandi jooksul toimunud ei ole. Algsed kuuese ruudujaotusega aknad on nõukogude perioodil valdavalt asendatud kolmese ja neljase ruudujaotusega akende vastu. Säilinud on aknaid ümbritsevad profileeritud piirdelauad, aknapealdised on kaunistatud saelõikeornamendi ja ehiskonsoolidega. Profileeritud rõhtlaudisega kaetud fassaadi ilmestavad karniisidega eraldatud püstlaudisest vahevööd. Alles on algne kahepoolne tahveluks, millel dekoratiivse tiheda ruudujaotusega valgmik. Hoone interjöör vajab täiendavat inspekteerimist.

Sisestatud: 10.09.2018.

Mälestise ajalugu


Sikupilli asum rajati vanade, juba keskajast teadaolevate paemurdude kohale 20. sajandi algul. Maa odava hinna tõttu kolisid sinna madalama sissetulekuga pered, paljud neist tehase “Dvigatel” töölised. 1910. aastaks oli piirkond juba suures osas hoonestatud ühe- ja kahekorruseliste puumajadega. Elamud paiknesid tänava ääres pikiküljega tänava poole. Hoovides kasvatati juurvilja, krundid olid piiratud kõrgete plankaedadega, kõnniteed tänaval kaetud paekiviplaatidega. Seda piirkonna kiiresti kaduvat 20. sajandi alguse miljööd esindab kolmest lähestikku paiknevast puitelamust – Paekivi 2, Kivimurru 30/Paekivi 3 ning Paekivi 9 – moodustuv ansambel.

Sisestatud: 27.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kultuurimälestisteks tunnistatud puitelamutele Paekivi 2, 3 ja 9 on määratud ühine kaitsevöönd vastavalt lisatud plaanile

Sisestatud: 24.03.2014.