Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarisein altarivõrega, 19. saj pseudogootika (puit, nikerdus, tisleritöö)
Mälestise registri number 28355
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Arvel 11.03.2008
Registreeritud 11.03.2008
Mälestise liik kunstimälestis

Paikvaatlused(4)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 17.11.16

Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastule iseloomuliku kunstilise kujundusega kirikusisustuselement historitsismiajast 19. sajandist

Sisestatud: 20.11.2012.

Mälestise kirjeldus


Pseudogootipärane kõrge retaabel polügonaalse altarivõrega

Sisestatud: 20.11.2012.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980 – Kingissepa rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 31

Sisestatud: 20.11.2012.

Kirjandus


K. Markus, T.-M. Kreem, A. Mänd. Kaarma kirik. Tallinn, 2003, lk. 155, 159: 19. sajandi teisel poolel ei vastanud A. Schilderupi renoveeritud vana altaripealis enam koguduse uuenenud arusaamale altarist ning selle kujundusest...
M. Körberi andmeil paigutati uus altarisein kirikusse 1884. aastal... Tähelepanuta on seni jäänud aga asjaolu, et altariseina keskosas olev Otto Friedrich Theodor von Mölleri (1812-1874) maal Kristus ristil on loodud vähemalt kümme aastat varem. Tegemist on kunstniku poolt kirikule kingitud, kuigi surma tõttu 1874. aastal lõpetamata ja signeerimata jäänud tööga. Seega võib arvata, et mõte parandada Kaarma kiriku altari väljanägemist tekkis kui mitte enne, siis 1870. aastate algul ning selle edendamisel mängis oma osa kunstnik O. v. Möller.
...O.v. Mölleri töö Kristus ristil on suuresti dikteerinud maalitaguse altariseina loomist ja kujundust, Eeskõige altaripildi ümarkaarne ülaserv on see, mis on tinginud ornamentaalse kaunistusega vahetüki paigutamise maali ning selle raami teravkaare vahele.
Maalitaguse altariseina valmistamise võtsid enda kanda kunstniku Kaarma (sks Carmelhof) mõisa omanikust naisevend Arthur von Güldenstubbe, maamarssal ja kirikueestseisja, Elme (sks Magnushof) mõisa omanik J. v. Kursell ning Eikla (sks Euküll) mõisa omanikust kihelkonna kohtunik von Ekesparre. Altariseina on kavandanud M. Körberi andmeil maamarssal, Sõrve sääre tipus paiknenud Oldbrück’i nimelise maaüksuse omanik O. v. Ekesparre. Tõenäoliselt toetus altariseina kavandaja oma tööd tehes mõnele 19. sajandi arvukatest neogooti stiili propageerivatest mustriraamatutest. Kas altariseina kolmeosalise liigenduse määras Kaarma kiriku kooriruumi akende kolmikjaotus või joondumine mustriraamat(te)s kõige sagedamini esineva altaritüübi järgi, on raske öelda. Selge on igatahes see, et neogooti stiilis altariseina kavandades arvestas O. v. Ekesparre Kaarma vana, ehtsa gooti altarikapi nikerdatud figuuridega.
Kaarma kiriku uue altariseina jagavad kolmeks vertikaalseks tsooniks neli väikest tornikest kandvat pilastrit. Altariseina keskmises ja ühtlasi kõige laiemas osas paikneb domineeriv keskmaal. Maali kohal kõrguval krabidega kaunistatud kolmnurksel ehisviilul paiknes esialgu vanalt altarikapilt pärinev Kohtumõistja Kristuse reljeef. Keskaegse altarikapi apostlifiguurid asetsesid retaabli kitsastel külgseintel, teravkaarse raami sisse kavandatud väikestes petikutes. Skulptuurid paigutusid neisse kolme paarina, kuus ühele ja kuus teisele altariseina küljele. Kirjeldatud paigas asetsesid hiliskeskaegsed skulptuurid kuni 1982. aastani, mil need deponeeriti Saaremaa Koduloomuuseumisse.
Neogooti altariseintele iseloomulikult on Kaarma kirikus altarilaud ehisseinaga seotud. Altarilaua kohale jäävat predellat kaunistavad gootikas nii armastatud reljeefsed neliksiirud. Ažuursed neliksiirud dekoreerivad ka altari ehisvõret, mis vastavalt 19. sajandi altarikujunduse nõuetele on varustatud eenduva astmega.

Sisestatud: 16.02.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, spoon (tamm), raud.
Tehnika: tisleritöö, sepistatud.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister (Otto v. Ekesparre kavandi järgi)
Dateering: 19. sajandi viimane veerand (umbes 1884)
Mõõtmed: retaabli laius ca 5 m, altariaia kõrgus (seestpoolt) ca 76,5 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): retaabli taga autograafe pliiatsikirjas (sh. nii vene kui ka gooti tähtedega initsiaalid) ja sisselõigetena, põhiliselt 20. sajandi I kolmandikust (1910, 1919, 1930)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud, kulunud, retaablil torkeauke, karniisiliistuke puudu, altariaial spoonikadusid, värav vajunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): retaabli tiibade esiküljele komponeeritud 12 teravkaarset nišši vanalt altariseinalt (reg. nr. 6172) pärinevate apostlikujude (reg. nr. 6282-6293) paigutamiseks. Altariaed 23 teravkaarse ja neliksiiruga niššiga

Sisestatud: 20.11.2012.