Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kodasoo mõisa park, 18.-20.saj.
Mälestise registri number 2842
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
X-koordinaat 571976.81
Y-koordinaat 6590470.15
Mälestise vana number 7-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(19)

Seisund: hooldamata

Paikvaatluse kuupäev: 12.09.23

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Harjumaa vabakujundusliku pargi näide, kus on selgelt loetavad ka regulaarpargi elemendid.

Sisestatud: 15.05.2008.

Kirjeldus


Häärberi ette rajati ringteega ääristatud muruplats, millest vasakule ja paremale jäid majandushooned. Barokne pargilahendus järgis regulaarstiili elementidega peahoone varasemat ehitusjärku. Sissesõidu teed ääristas korrapärane lehtpuuallee. Peahoone ees on säilinud ringteega piiratud muruplats. Hävinud on peahoone taha rajatud regulaarstiilis iluaed. Vabakujulisest pargistiilist on säilinud peahoone taga regulaarpargi jätkuna laiuv puisniit. 20.sajandi algul oli härrastemaja ümbrus kaunistatud lillegruppidega. Kodasoo pargi puittaimestik ei ole liigirikas. Käesoleval ajal on park hooldamata, maapinnal on puuoksad ja lehesodi.

Sisestatud: 12.09.2018.

Ajalugu


Kodasoo mõisat (saksa k Kotzum) on esimest korda mainitud 1485. aastal. Hermann Zoege järeltulijate valduses oli Kodasoo mõis paarsada aastat. 1694 müüs Otto Zoege mõisa oma võõrasema vennale, uus omanik ei olnud kuigi edukas valitseja ja nii renditi mõis välja paarikümneks aastaks. Mõis püsis siiski suguvõsas. Pöhjasõda laastas Kodasoo mõisa ja külasid, ellu jäi vaid 5 inimest. 1716.a. oli külas juba 11 inimest. Mõis käis kaua käest kätte. 1749. aastal omandas mõisa Adam Johann von Tiesenhausen.
Alates 1769. aastast oli mõis Stahl von Holsteinide aadliperekonna valduses. 1857. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Rehbinderitele; selle viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Rehbinder.
1920 mõis sundvõõrandati, sama aasta sügisel avati Kodasoo mõisa peahoones 6-klassiline algkool. Hoones tegutses ka rahvamaja, siin asusid postkontori ruumid. 1975 suleti Kodasoo kool. Hoone valdajaks jäi Kuusalu kolhoos. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel oli mõis Kuusalu Vallavalitsuse omandis kuni see eraomandusse müüdi.
Kodasoo mõisa peahoone on ehitatud 1770.aastatel ja kannab barokilt varaklassitsismile ülemineku stiilitunnuseid.

Sisestatud: 15.05.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi määramisel on lähtutud sellest, et tagada suurejoonelise mõisaansambli struktuuri säilimine ja mälestiste domineerimine ning vaadeldavus ümbruskonnas. Mõis on rajatud ühe majandusüksusena ja tervikliku arhitektuurse ansamblina.

Sisestatud: 15.05.2008.