Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kodasoo mõisa kelder, 19.-20.saj.
Mälestise registri number 2844
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.06.16

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Mõisakompleksi kuuluva majandushoone näide.

Sisestatud: 12.04.2008.

Mälestise kirjeldus


Kodasoo mõisa kelder on paekivist laotud pikliku kujuga hoone, kaetud pealt muldkehandiga. Keldrisse viib paekivist trepp. Keldrile on paigaldatud sobimatu kaasaegne uks, see on haagis. Kelder on võlvitud, käesoleval ajal on kelder kasutuses hoidiste ja muu panipaigana. Keldri peal kasvavad suured puud, viimased kahjustavad juurestikuga ehitust.

Sisestatud: 28.04.2008.

Mälestise ajalugu


Kodasoo mõisat (saksa k Kotzum) on esimest korda mainitud 1485. aastal. Hermann Zoege järeltulijate valduses oli Kodasoo mõis paarsada aastat. 1694 müüs Otto Zoege mõisa oma võõrasema vennale, uus omanik ei olnud kuigi edukas valitseja ja nii renditi mõis välja paarikümneks aastaks. Mõis püsis siiski suguvõsas. Pöhjasõda laastas Kodasoo mõisa ja külasid, ellu jäi vaid 5 inimest. 1716.a. oli külas juba 11 inimest. Mõis käis kaua käest kätte. 1749. aastal omandas mõisa Adam Johann von Tiesenhausen.
Alates 1769. aastast oli mõis Sta?l von Holsteinide aadliperekonna valduses. 1857. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Rehbinderitele; selle viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Rehbinder.
1920 mõis sundvõõrandati, sama aasta sügisel avati Kodasoo mõisas 6-klassiline algkool. Hoones tegutses ka rahvamaja, siin asusid postkontori ruumid. 1975 suleti Kodasoo 8-klassiline kool. Hoone valdajaks jäi Kuusalu kolhoos. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel oli mõis Kuusalu Vallavalitsuse omandis kuni see eraomandusse müüdi.

1770. aastatel püstitasid Stael v. Holsteinid mõisa peahoone, kõrge soklikorrusega, peamiselt ühekorruselise põhiosas kahekorruselise murdkelpkatusega krohvitud paekiviehitise, mis kannab barokilt varaklassitsismile ülemineku stiili tunnuseid. Põhikorpuse külgedele on liidetud kaks tugevasti eenduvat täiskelpkatusega tiibhoonet.
Hoone nurgad on rusteeritud, seinapindu liigendavad liseenid. Peahoone keskosa kaunistab nii fassaadil kui ka tagaküljel kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga pealeehitus.

18. sajandile iseloomuliku siseruumide planeeringu määravad keskteljel vestibüül ja saal, kust hargnevad anfilaadsüsteemis toad. Säilinud on varaklassitsistlikud tahveluksed. Soklikorrus on võlvitud. Keldriruumidest tähelepandavamad on pandusealune pikk võlvkäik ning massiivse piilarite ja servjoonvõlvidega ruum hoone keskteljel.

Meieni on säilinud ka 18. sajandi esimesest poolest pärinev keskse mantelkorstnaga vana peahoone, millest hiljem sai mõisa valitsejamaja. Püstitati ka hulk kõrvalhooneid. Valitsejamaja ja peahoone vahel asub mõisa kelder.

Sisestatud: 12.04.2008.