Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kodasoo mõisa ait, 19.-20.saj.
Mälestise registri number 2846
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 7-k
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.06.16

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Ait, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ait, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


19. sajandi mõisaarhitektuurile iseloomulik miljööväärtusega majandushoone mõisakompleksis, mille põhimaht ning arhitektuurne vormistus on säilinud.

Sisestatud: 15.05.2008.

Mälestise kirjeldus


Ait on väikesemahuline viilkatusega paekiviehitis. Ümbrus on heakorrastatud. Hoone on tehniline seisukord on hea.

Sisestatud: 12.04.2008.

Mälestise ajalugu


Kodasoo mõisat (saksa k Kotzum) on esimest korda mainitud 1485. aastal. Hermann Zoege järeltulijate valduses oli Kodasoo mõis paarsada aastat. 1694 müüs Otto Zoege mõisa oma võõrasema vennale, uus omanik ei olnud kuigi edukas valitseja ja nii renditi mõis välja paarikümneks aastaks. Mõis püsis siiski suguvõsas. Pöhjasõda laastas Kodasoo mõisa ja külasid, ellu jäi vaid 5 inimest. 1716.a. oli külas juba 11 inimest. Mõis käis kaua käest kätte. 1749. aastal omandas mõisa Adam Johann von Tiesenhausen.
Alates 1769. aastast oli mõis Sta?l von Holsteinide aadliperekonna valduses. 1857. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Rehbinderitele; selle viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Rehbinder.
1920 mõis sundvõõrandati, sama aasta sügisel avati Kodasoo mõisas 6-klassiline algkool. Hoones tegutses ka rahvamaja, siin asusid postkontori ruumid. 1975 suleti Kodasoo 8-klassiline kool. Hoone valdajaks jäi Kuusalu kolhoos. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel oli mõis Kuusalu Vallavalitsuse omandis kuni see eraomandusse müüdi.

Mõisakompleksi kuulub hulk kõrvalhooneid. Peahoone juures auringi ääres on ait, tall-tõllakuur ja küün.

Sisestatud: 12.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi määramisel on lähtutud sellest, et tagada suurejoonelise mõisaansambli struktuuri säilimine ja mälestiste domineerimine ning vaadeldavus ümbruskonnas. Mõis on rajatud ühe majandusüksusena ja tervikliku arhitektuurse ansamblina.

Sisestatud: 15.05.2008.