Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal "Kolgata", Krause, 16.-19. saj (õli, puit)
Mälestise registri number 28465
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 11.03.2008
Registreeritud 11.03.2008
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.10.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine kunstiväärtuslik altarimaal 18. sajandist.

Sisestatud: 01.09.2009.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980 - Kingissepa rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 175

Sisestatud: 01.09.2009.

Aruanded


Muhu kiriku altarimaali tammepaneeli dendrokronoloogiline dateering. Alar Läänelaid. 21.08.2012 (MKA arhiivis)
Altarimaali uuringute esialgsete tulemuste aruanne. Uuringute plaani koostaja Alar Nurkse. Oktoober-november 2012. (MKA arhiivis)
Altarimaali, altari tekstitahvli ja altariseina konserveerimistööde ning uuringute aruanne. Ennistuskoda "Kanut". Tallinn 2012/13 (MKA arhiivis)

Sisestatud: 26.10.2015.

Kirjandus


S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk, 420: ZAD, KVAOe, Wolde 78, Mohn, Visit. 1862: “Der Altar ist1827 für 800 Rbl von dem Arensburgischen Tischlermeister Nommen Lorenzen verfertigt und von dem Maler Krause gemahlt.
Das Altargemälde… 1788 von dem Arenburgischen Maler Kieröltf (Kjerulf) gemalt.”
P. Ehasalu. Barokiaja tahvelmaal Eesti luterlikus kirikus. Diplomitöö. Tartu, 1990: 18.-19. saj. Kieruff (Karling), tempera, õli, puul, 116x105. Taga: CB MK 1660, CB MA 1660. ...tegemist on ilmselt segatehnika ja mitmete ülemaalingutega. Maalitud õhukesele krundile, aluslaudis on kohati nähtav. Legend: Karlingi järgi kuulub maal 1788 a. ja tema teostaja on Kuressaarest pärit meister KIERUFF, altarit on uuendatud 1827 (Busch, Ev. Lut. Gem. Rus... l. 1045)
Altarimaal on uuendatud mitmel erineval sajandil ülemaalingutega (õli). Viimane suurem uuendus pärit ilmselt 19. saj. lõpust 20. saj. algusest. Selle all on märgata 19. saj. õlimaali jälgi.
Originaalmaalingut 17. saj, võib aimata proovilappide järgi, orig. värvid on säilinud u. 40-50% ulatuses. Laudade erald. tulemusena on maal lõhestunud 3-ks eri osaks, pragunenud kohtadel suured krundi- ja värvikihi kaod... Värvikiht kaetud soolade, hallituse ja lubja pritsmetega. 1979 läbiviidud restaureerimise tulemused, kus liimiti kokku eraldunud lauad, kinnitati värvi- ja krundikiht, on kehvade säilitamistingimuste tulemusel muutunud olematuks.

Sisestatud: 15.02.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: tempera, puit.
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: tundmatu kunstnik, 17. sajan(?), ülemaaling(?): maaler
Kieruff (Kierölft)(?), Kuressaare
Dateering: 1788
Mõõtmed: kõrgus ca 118 cm, laius ca 105 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Ristilöödu nimesildil: IESUS NAZARENUS REX IUDÆORUM Ajaloolise õiendi järgi
(Ajalooline õiend end. Muhu kiriku altari ja kantsli kohta. Umb. 1993; Muinsuskaitseametis) on
maali taga kirjed: J K 15 Mai 16... CB MK 1660 CB MA 1660
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud, värvikadusid,ülemaalinguid, torkeauke, aluslauad kõmmeldunud. Konserveeriti 1993 (Ennistuskoda Kanut)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kristust ristil ning risti all seisvaid Neitsi Maarjat ja apostel Johannest kujutav maal.
ajaloolise õiendi andmeil (Ajalooline õiend end. Muhu kiriku altari ja kantsli kohta. Umb. 1993; Muinsuskaitseametis) on maal neljal peitliga tahutud tammepuust laual. Maali on uuendatud mitmel erineval sajandil ülemaalingutega; viimane suurem ülemaaling (õli) kas 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest; selle all 18. sajandist õlivärvi jälgi.
Originaalmaalingut 17. sajandist võib aimata proovilappide järgi, originaalvärvid on säilinud umbes 40-50% ulatuses.
Paikneb 1827 aastal valmistatud altariseinas (reg. nr. 28464).
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 10.12.2009.