Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kodasoo mõisa karjakastell, 19.-20.saj.
Mälestise registri number 2850
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 7-k
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(7)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 27.06.16

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Karjakastell, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Karjakastell, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


19. sajandi mõisaarhitektuurile iseloomulik miljööväärtusega majandushoone mõisakompleksis.

Sisestatud: 15.05.2008.

Mälestise kirjeldus


Suurfarmide ehitamise järel kasutati hoonet osaliselt ja remonttöid ei teostatud, ajapikku kukkusid katused sisse. Kodasoo mõisa karjakastell ei ole oma endisaegset ilmet ja otstarvet säilitanud. Käesoleval ajal on paekivist karjakastell lõiguti lagunenud, lõiguti avariiline, lõiguti ümberehitatud. Perekond Kikkas kasutab karjakastelli osasid abihoonetena, küttepuude ladustamiseks.

Sisestatud: 12.09.2018.

Mälestise ajalugu


Kodasoo mõisa (saksa k Kotzum) on esimest korda mainitud 1485. aastal. Hermann Zoege järeltulijate valduses oli Kodasoo mõis paarsada aastat. 1694 müüs Otto Zoege mõisa oma võõrasema vennale, uus omanik ei olnud kuigi edukas valitseja ja nii renditi mõis välja paarikümneks aastaks. Mõis püsis siiski suguvõsas. Pöhjasõda laastas Kodasoo mõisa ja külasid, ellu jäi vaid 5 inimest. 1716.a. oli külas juba 11 inimest. Mõis käis kaua käest kätte. 1749. aastal omandas mõisa Adam Johann von Tiesenhausen.
Alates 1769. aastast oli mõis Sta?l von Holsteinide aadliperekonna valduses. 1857. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Rehbinderitele; selle viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Rehbinder.
1920 mõis sundvõõrandati.
Mõisakompleksi kuulub rida kõrvalhooneid. Peahoone juures auringi ääres on ait, tall-tõllakuur, küün, kuivati ja sepikoda, mõisasüdamest eemal asub karjakastell.
Mõisa karjakastelli omandas Johannes Võlumägi iseseisvunud Eestis teenete eest Vabadussõjas . 20.sajandi I poolel olid hooned talumajapidamise kasutuses ja katustatud. Siin oli rehi, aganaküün, laut. Nõukogude perioodil alates 1948.aastast peeti hoones lehmi, hiljem vasikaid ja sigu.
Käesoleval ajal on hoone perekond Kikkase kasutuses abihoonetena ja küttepuude ladustamiseks.

Sisestatud: 13.05.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus lisas nr 3

Sisestatud: 20.05.2008.