Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kolga mõisa park, 18.-20. saj
Mälestise registri number 2852
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 267
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(20)

Seisund: hooldamata

Inspekteerimise kuupäev: 16.06.18

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Eesti suurimasse ja suurejoonelisemasse klassitsistlikku mõisaansamblisse kuuluva pargi näide

Sisestatud: 12.05.2005.

Mälestise kirjeldus


Keskmise suurusega pargi (5,6ha)esiväljak oli kujundatud ringteega, mille mõlemal pool väljakut paiknevad paralleelsed majapidamishooned. Kaugemas osas oli park vabakujuline. Pargi regulaarse kujundusega esiväljaku lõpetavad neljakandilised tõllapesukanalid, millede vahelt läheb sild loodusparki.
Kolgas on suurt tähelepanu pööratud kohaliku maastiku omapära ärakasutamisele haljastuse rajamisel. Peahoone esiküljele jääv pargi osa oli suhteliselt kõrgem- kuni tõllakuuride vahel oleva kanalini. Kanalist viis üle kõrge kaarsild. Edasi maapind langes, astanguliselt (jäljed kunagistest terrassidest), et siis uuesti tõusta. Sellel kõrgendiku osal asuvad kunstvaremed (ühel teljel mõisa peahoonega). Vahepealne madalam ala oli tükeldatud kraavidega. Allikas voolas välja loodes oleva tõllakuuri müüri alt ja selle vett kasutati tiikide süsteemi kujundamisel. Tiikidesüsteem koosnes väiksemast ülemisest ja suuremast alumisest (reljeefi madalamal osal). Ülemise tiigi juures asus kaevu koht ja pumbamaja. Tänapäeval on alumine tiik umbekasvanud ja see soodustab ümbritseva ala maapinna soostumist.
Kolga mõisal oli ka rohu- ja puuviljaaed, mis jääb pargi lõunaküljele kasvuhoonete kõrvale.
Pargipuistu oli mitmekesine ja liigirikas. Valdavalt on tegemist siiski kodumaiste liikidega: haavad, vahtrad, tammed, jalakad, sanglepad, pihlakad, kuused. Vähesel määral on ka pärnasid ja hobukastaneid.

Sisestatud: 11.05.2005.

Mälestise ajalugu


Rajatud juba 18.s. II poolel. 1667 aastal oli seal juba kaks lehtlat, ilupõõsastest labürindid, elavatest lilledest istutatud päikesekell, kolm kalatiiki, mustsõstrapõõsaid, umbes 200 õunapuud ja ligi 400 kirsipuud. Siin oli ka kolm kalatiiki, millest ühes kasvatati kokri, teises hoiti elusana püütud ahvenaid ja särgi.
19 sajandil ehitati siia kaks kasvuhoonet. Nende rajajaks oli majoraathärra Michael Stenbock, kes tegi 1830-ndatel ulatuslikke korrastustöid, mille käigus ehitati ka pikk müür kirsside ja ploomide spaleeri jaoks. Paekivist müür on ka tänaseni osaliselt säilinud. Sel ajal kujundati tagumine pargiosa ümber vabakujunduslikuks looklevate teedega pargiks. Istutati mitmeid võõrpuuliike ja põõsarühmi.

Sisestatud: 12.05.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Lisatud skeemil.

Sisestatud: 08.06.2005.