Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pingistik, 17.-19. saj (puit)
Mälestise registri number 28609
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 11.03.2008
Registreeritud 11.03.2008
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.06.16

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus, Mööbel, Istemööbel.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui Eesti vanima puidust sakraalehitise interjööri oluline sisustuselement, ruhnurootsi talupojakultuuri tunnismärk, põhiosas barokiajast 17. ja 18. sajandist, osaliselt 19. sajandist

Sisestatud: 19.06.2011.

Mälestise kirjeldus


Dekoratiivsete, osaliselt lõikekirjadega kaunistatud otsalaudadega kirikupingistik; meeste- ja naistepoole pingid erinevad nii kujunduselt kui ka mõõtmeilt

Sisestatud: 19.06.2011.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1983 – Pärnu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 273, 274

Sisestatud: 19.06.2011.

Aruanded


Aruanne töödest Ruhnu puukirikus ajavahemikul 17.juuli - 14.august 2000. Koostaja Tiit Villemsoo. (MKA arhiivis)

Sisestatud: 27.07.2016.

Kirjandus


A.Läänelaid. Kuidas ruhnlased kirikus käisid.Horisont nr 3, 2005, lk. 10-12: Kiriku parempoolse pingistiku keskvahekäigupoolse alustala dendrodateeringuks osutus aasta 1642. See tähendab, et pingidtiku otsa alustala langetati 1642. aasta kasvuperioodi järel, nii et see oleks saadud panna paika juba 1642/43. aasta talvel. Tõenäoliselt ehitasid puusepad pingistiku katuse alla saanud kirikus, seega 1643/44. aasta talvel. Igatahes lubab dendrodateering väita, et kiriku praegune parempoolne pingistik on ehitatud üheaegselt kirikuga.
Ent vasakpoolse pingistiku vanuse uurimisel ootas meid üllatus. Selle vahekäigupoolse alustala dendrodateeringuks tuli aasta 1772 – too pingistik osutus parempoolsest ligi 130 aastat hilisemaks... Kiriku pingistike juures avastasin veel ühe kõneka üksikasja. Nimelt on kiriku sissepääsu ehk läänepoolne naiste pingistiku alustala ots jätkatud. Jätkatud on ka meestepoole alustala. Puuriga võtsin proovi naistepoole pingistiku alustala jätkust, kus oli samuti säilinud veidi puutüve koorealust pinda. Jätkutala aastarõngad andsid selle dendrodateeringuks aasta 1850.
K. Tihase. Vanimaid puitehitisi Eestis. Ehitus ja Arhitektuur, nr. 4, 1968, lk. 46-47: Siseruumis on mõlemale poole keskset käiku asetatud pingid, mille kaunistus ja konstruktsioon on eriti huvitav. Pinkide välisotsad on kinnitatud seinte külge, siseotsad aga toetuvad neljakandiliseks tahutud palkidele, mis on asetatud kahele poole piki keskset käiku. Et istuma minnes oleks hõlpsam kõrgest palgist üle astuda, on need iga pingi vahekohalt kumeralt madalamaks lõigatud. Istumisel selja toetamiseks on igale pingile ehitatud seljalatt, mis ühe otsaga on kinnitatud seina ja teisega pingi otsasamba külge. Viimased on kaunistatud lihtsate lõigetega, seejuures on iga samba kaunistus teistest natuke erinev. Et mehed ja naised pidid kirikus lahus istuma – naised sisse tulles vasakpoolsele pingireale ja mehed parempoolsele – siis on seda vahet rõhutatud ka kummagi poole pinkide kaunistuses ja konstruktsioonis. Naistepoole pinkide otsasambad on madalamad ja lihtsamalt kaunistatud. Meestepoole pinkide otsasambad on kõrgemad ning rikkalikuma kaunistusega. Ka pinkide kõrgus ja vahe on meestepoolel tunduvalt suurem. Esimese rea pingid, kus istusid saare jõukamad ja tähtsamad isikud, on esinduslikumad, nende seljatoeks pole mitte lihtne latt, vaid korralik laudadest tehtud seljatugi.
H. Üprus. Ruhnu vana kiriku kunstiajalooline määrang. Tallinn, 1967, lk. 9: Ruhnu kiriku inventaris leiame nii professionaalse puunikerduse näiteid kui ka rahvapärast puutööd, mida võib rahvakunsti valdkonda kuuluvana vaadelda. Viimase all mõtleme pinkide otsalaudu, mis oma üldkujult on seotud kõrgkunsti arenguga, kuid esindavad seda väga rahvalikul kujul, eriti aga seepärast, et otsalauad kannavad pinnailustusena rahvapäraseid lõikekirju, nagu sirkelrosett, päikeseketas, süda jne. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-744
A. Tuulse. Runö gamla kyrka. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat II. Stockholm, 1955, lk. 41-42: Bänkarnas konstruktion och utseende var olika på kvinno- och manssidan, varvid skillnaden på ett tydligt gammaldags sätt underströk kvinnans underordnade roll inom församlingen. Gavlarna på kvinnosidan voro lägre än på manssidan och hade runda, nästan helt odekorerade avslutningar. Sitsen bestod av enkla, i gavlarna intappade plankor; inga ryggstöd eller bokbräden funnos. De ansenligt högre bänkgavlarna på manssidan voro krönta av gavellister med tandsnitt, gavelfältens yttersidor hade inkarvade folkliga ornament jämte namn, initialer och bomärken av husbönder som där hade sina bänkrum. Bland dekorationer var det s. k. soltecknet mest omtyckt, ett motiv som återfanns även i andra byggnader på ön, bl. a. på en husdörr från 1681, och enligt Klein, har ansetts äga skyddande makt. I motsats till kvinnosidan voro bänkarna på manssidan försedda även med ryggstöd, resp. bokbräde. Bänkgavlarnas form är mycket ålderdomlig och kan jämföras med liknande detaljer på medeltida korbänkar och från dessa inspirerade s. k. bislagstenar vid husingångar, särdeles omtyckta både i Riga och Reval.

Sisestatud: 19.02.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit (okaspuit), puit (tamm).
Tehnika: tisleritöö, saelõige, nikerdatud.
Autor, valmistamise koht: kohalikud meistrid
Dateering: 17. sajandi keskpaik - osaliselt 19. sajandi keskpaik (meestepool alates 1643/1644, osaliselt 1851-1859?; naistepool 18. sajandi viimane kolmandik (alates 1772)(?), osaliselt 1851-1859?)
Mõõtmed: meestepoole pingistiku laius ca 275 cm, naistepoole pingistiku laius ca 266 cm; meestepoole esipaneel ca 98 x 182 cm; meestepoole pingiotsalauad: I kõrgus ca 149 cm, laius ca 28, 5 cm (karniisiga 30, 5 cm), paksus ca 3, 8 cm; II kõrgus ca 151 cm, laius 26 – 27 cm (karniisiga 28 cm), paksus ca 2, 5 cm; III kõrgus ca 151 cm, laius 26 – 27 cm (karniisiga 28, 5 cm), paksus ca 3 cm; IV kõrgus ca 153 cm, laius 23, 5 – 25 cm (karniisiga 27 cm), paksus ca 2, 5 cm; V kõrgus 151 cm, laius 20 – 21 cm (karniisiga 22, 5 cm), paksus ca 2, 8 cm; VI kõrgus 142 cm, laius 21 – 22 cm (karniisiga 22, 5 cm), paksus ca 2, 5 cm; VII kõrgus ca 153 cm, laius 26 – 26, 5 cm (karniisiga 29 cm), paksus ca 2, 8 cm; VIII kõrgus 132 cm, laius 26, 5 – 27, 5 cm (karniisiga 30, 5 cm), paksus ca 2 cm; IX kõrgus ca 156 cm, laius 26, 5 x 29, 5 cm (karniisiga 31, 5 cm); X – otsalauata; XI kõrgus ca 144 cm, laius 26 – 27,5 cm (karniisiga ca 28 cm), paksus ca 2, 5 cm; XII kõrgus ca 130 cm, laius ca 21 cm (koos karniisiga 22 cm), paksus 1, 7 – 2, 5 cm; XIII kõrgus ca 139 cm, laius ca 25 cm (koos karniisiga ca 28, 5 cm), paksus ca 2, 5 cm; XIV kõrgus ca 135 cm, laius 21, 5 – 22, 5 cm (karniisiga ca 24, 5 cm), paksus 2, 5 – 3 cm; naistepoole pingiotsalauad: I (kantslialune pink): kõrgus ca 104 cm, laius ca 15, 5 cm, paksus 1, 5 cm); II kõrgus 107, 5 cm, laius 12 - 15 cm, paksus ca 1, 5 cm; III kõrgus 95 cm, laius 14 -15 cm, paksus ca 2, 8 cm; IV kõrgus ca 95 cm, laius 13, 5 – 15 cm, paksus 3, 5 – 3, 8 cm; V kõrgus ca 92 cm, laius 12 – 13 cm, paksus ca 3 cm; VI kõrgus ca 93 cm, laius 13, 5 – 15, 5 cm, paksus 2 – 2, 8 cm; VII kõrgus ca 92 cm, laius 13, 5 – 15, 5 cm, paksus 2, 8 – 3 cm; VIII kõrgus 91, 5 cm, laius 12, 5 – 16 cm, paksus 2 – 2, 8 cm; IX kõrgus ca 92 cm, laius ca 11 – 13 cm, paksus 2 – 2, 5 cm; X kõrgus ca 92 cm, laius ca 11 – 13 cm, paksus 2 – 2, 5 cm; XI kõrgus 92, 5 cm, laius 14 – 16, 5 cm, paksus ca 3, 5 cm; XII kõrgus 87, 5 cm, laius 15 – 17, 5 cm, paksus 2, 5 – 3 cm; XIII kõrgus ca 89 cm, laius 12, 5 – 14 cm, paksus 3 – 3, 5 cm; XIV – otsalauata; XV kõrgus ca 92, 5 cm, laius 12, 5 – 14, 5 cm, paksus ca 2, 8 cm; XVI kõrgus ca 95 cm, laius 13, 5 – 14, 5 cm, paksus ca 3, 5 cm; XVII kõrgus ca 86, 5 cm, laius 12 – 14, 5 cm, paksus ca 2, 5 cm; XVIII kõrgus ca 88, 5 cm, laius 10, 5 – 13 cm, paksus 1, 8 – 2 cm; XIX kõrgus ca 88, 5 cm, laius 10, 5 – 13, 5 cm, paksus 2 – 2, 5 cm; XX kõrgus ca 84, 5 cm, laius 10 – 13, 5 cm, paksus 1, 8 – 2 cm; naistepoole algupärase alustala pikkus ca 675 cm, suurim kõrgus põrandast ca 26 cm (koos lävepakuga ca 48 cm), lävepakkude paksus ca 14 – 16 cm. Meestepoole lävepakkude suurim kõrgus põrandast ca 32 cm, paksus ca 15 – 17 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): meestepoole II otsalaual: HINRICH (läbivalt) ELLER BVSCH FODE PA O RVNEO; III otsalaual: HANS DV S (JV S?)(läbivalt) KERE WER DEPA (DCPA?); pingi raamatulauda sissekriibitud: Kuress... Nilsson...; VII otsalaual: HANS (läbivalt) BENCK SON (vt. foto); IX otsalaual IVRG ENMA (läbivalt), siseküljel lamelõikena: 1675
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kulunud, pragusid. Meestepoole II pingi raamatulaud seinapoolsest otsast lahti; II (III pingi) otsalaud lõhenenud (liimitud), sama pingi raamatulaud seinapoolsest otsast ca 15 cm ulatuses proteesitud; III otsalaua ülaosas pragu; V otsalaua (tamm) jalamis praod, logiseb; VI otsalaud logiseb; VII otsalaua ülaosas väike pragu, lävepaku otsaklotsis mardikkahjustus; VIII otsalaua pikenduses mardikkahjustuse jäljed; IX otsalaua ülaosas paar pragu. Meestepoole rinnatiseesise pingi istmeplank 2002. asendatud. Naistepoole eririnnatis tugevasti määrdunud, pooleldi lahtine, kattelaua seinapoolne ots pehkinud. Naistepoole XIII raamatulaud mardikkahjustuse jälgedega, istmelaud kahjustatud; II, III, XII pingi otsalaud (raamatulaud) logiseb;. Lävepakud kulunud, meestepoole I, IV, V, VI, IX lävepakk alt ja küljelt pehkinud ning osaliselt akuutse mardikkahjustusega
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): meestepoolel 16 pinki, neist otsalauaga 13, kolm tornialust pinki lühikesed, naistepoolel 21 pinki, neist 19 otsalauaga, üks pink rinnatise ees lahtiselt, viis pinki (üks osaliselt kantslialune, neli tornialust) lühikesed. Meestepoole pinkide otsalauad karniisiga ääristatud kolmnurkse frontooniga, mitme välisküljel lamereljeefsed nikerdused: I - kolm sirkelrosetti (Ø 26 cm, 9 cm, 9 cm), II (Hinrich Ellerbusch) - viis sirkelrosetti, III (Hans Jus) – välisküljel seitse sirkelrosetti, siseküljel kolm sõõri (kõverate kodaratega ratas, Ø 14, 5 cm, 12, 5 cm, 12 cm), IV - välisküljel kolm sõõri (viie kõvera kodaraga ratas, kuusnurk, nelinurk), pingi istmelaua keskel sirkelrosett (kulunud, Ø 21, 5 cm); VII (Hans Benckson) - välisküljel seitse sõõri (kuus kõverate kodaratega ratast, sirkelrosett); IX (Jurgen, Ma/ttias Bulder/) - välisküljel servas küüsornamendivöönd, keskel kaks sõõri (9 kõvera kodaraga ratas, 9-leheline rosett); XI – sirkelrosett. Naistepoole pinkide suhteliselt kitsad ja madalad otsalauad siluettilõigatud (vt. foto all paremal); V - sirkelrosetiga Tornialused pingid ja pingid rinnatiste ees – 19. sajandist. Meestepoole I otsalaua algne asukoht võib olla XI pingi juures (rõdusamba asemel); esirinnatis (ca 75 cm pikemana) varem paiknenud praeguse I otsalaua joonel (kinnituskoht seinatalal nähtav). Meestepoole II, VII ja IX pingiotsalaua lõigetes punase värvi jälgi. Meestepoole XI pink ja naistepoole XIV pink otsalauata; raamatulaud kinnitub rõdusambale. Naistepoole esirinnatis (taluköögi seinapaneel(?), kõrgus 91 cm, kõrgus koos raamatulauaga 94, 5 cm, pikkus 179 cm+61 cm) arvatavasti 19. sajandil kirikusse sobitatud. Nii meeste- kui ka naistepoole pinkide välisotsad kinnitatud seinale, sisemised otsad ja lävepakud toetuvad alustalale, mis naistepoolel silmatorkavalt kõrge; meestepoole madal alustala põranda varjus; seoses laudpõranda tegemisega 19. sajandil on pinkide sisemiste otste alla kõrgenduseks pandud juhusliku kujuga klotsid

Sisestatud: 19.06.2011.