Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vitraažaken "Lammet tillhör lovsången H.-J. R. pastor på Runö. 1996”, 17. saj?, EKA, 1998 (puhutud klaas, kahelisklaas, graveeritud, tinaraamid)
Mälestise registri number 28633
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 11.03.2008
Registreeritud 11.03.2008

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 21.04.22

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Klaas, Objekt, Maal, Monumentaalmaal, Vitraaž.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui Eesti vanima puidust sakraalehitise ajaloolise tervikilme kunstiliselt tähtis osa, ajastutruu klaasivalmistamise menetlusega 20. sajandil stiilselt ennistatud barokne vitraažaken

Sisestatud: 02.02.2012.

Kirjeldus


Vitraažaken Jumala Talle kujutava graveeritud “rubiiniga”

Sisestatud: 02.02.2012.

Asukoha kirjeldus


Pikihoone põhjakülje lääneaken

Sisestatud: 02.02.2012.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tina.
Tehnika: söövitus, graveeritud, tisleritöö, puhutud.
Autor, valmistamise koht: Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonna üliõpilased õppejõudude-klaasikunstnike Eve Koha ja Mare Saare osalusel ja juhendamisel (kujutise kavand: Ruhnu koguduse õpetaja Harry-Johannes Rein, teostus: Eve Koha, Mare Saare, magistrand Ave Avalo); puitraamid: tundmatu meister,
Dateering: 1998, puitraamid 17. sajandi I pool
Mõõtmed: aken 133 x 52 -53 cm + 129, 5 x 47, 7 cm, kujutis ca 17, 2 x 13, 3 cm (ovaal, tinaraamistuses)
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kujutisel graveerituna: Lammet tillhör lovsången H.-J. R. pastor på Runö. 1996 (tõlkes: Tallele olgu kiitus. H.-J. R. Ruhnu pastor. 1996.)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): tuulerauad oksüdeerunud, puitraamid kulunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Vitaazhiosa kahelisklaasist. Aknaklaas valmistati AS Skankristallis vormi puhumisega (silindermenetlus). Akna mõlema poole puitraam autentne; algsed tinaraamid olid asendatud (1933?) vaskplekist raamidega. Teadmata põhjusel olid raamid (peale 1960. aastat) Tallinnasse ära viidud, kust need taastatatava Niguliste kiriku juurest väidetavalt päästis toona restauraatorina tegutsenud Johannes Tõrs; kuni restaureerimiseni asusid raamid tema valduses Harjumaal Arukülas. Raamid konserveeris Tiit Villemsoo. Aken kinnitatud sepisnaeltega, ei ole avatav. Algselt sel aknal olnud klaasimaal vapikujutisega (Herman Arendes, 1665) on hävinud. Võimalik, et ka ristikujutisega graveering (Peter Deuskas, 1884; nüüd aknal reg. nr. 28637) on algselt sellelt aknalt. Restaureeritud aknad pandi ette 11. juulil 1998

Sisestatud: 02.02.2012.