28635 Vitraažaken koopiaga klaasimaalist "Kristus ristil. Hans Homodt. 1621”, 19. saj, EKA, 1998 (puhutud klaas, klaasimaal, tinaraamid)
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Vitraažaken koopiaga klaasimaalist "Kristus ristil. Hans Homodt. 1621”, 19. saj, EKA, 1998 (puhutud klaas, klaasimaal, tinaraamid) |
---|---|
Mälestise registri number | 28635 |
Mälestise tüüp | Vallasmälestis |
Mälestise liik | kunstimälestis |
Arvel | 11.03.2008 |
Registreeritud | 11.03.2008 |
Määrused ja käskkirjad(1)
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 Kuupäev: 11.03.2008 |
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 21.04.22
Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael
|
Märksõna(8)
Kunst, Materjal, Metall, Klaas, Objekt, Maal, Monumentaalmaal, Vitraaž.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Muinsuskaitse alla võetud kui Eesti vanima puidust sakraalehitise ajaloolise tervikilme kunstiliselt tähtis osa, ajastutruu klaasivalmistamise menetlusega 20. sajandil stiilselt ennistatud barokne vitraažaken |
Kirjeldus Vitraažaken “rubiiniga” – koopiaga 1621. aasta klaasimaalist “Kristus ristil” |
Asukoha kirjeldus Koori idakülje lõunapoolne aken |
Kirjandus A. Tuulse. Runö gamla kyrka. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat II. Stockholm, 1955, lk. 35, 38: I fönstren voro inkomponerade ovala glasmålningar i form av s. k. kabinettskivor, av vilka kyrkan kunde uppvisa ett ovanligt stort antal. Den äldsta av dessa hade på mittfältet Kristus på korset jämte sörjande Maria och Johannes. Vid nedre kanten: HANS HOMODT 1621. Skivan hade från början sin plats i korets östfönster och Ekman förmodar att Homodt var en präst på Runö och att 1621 skulle vara hans dödsår. Det sista kan knappast vara troligt, däremot är det ej omöjligt, att fönsterstiftaren var en präst och att målningen således härstammade från gamla kyrkans föregångare. ...De beskrivna glasmålningarna ge ett interessant bidrag till den kyrkliga fönsterstiftelsen av folkligt ursprung, känd bl. a. även från Gotland. Där liksom i Runös glasmålningar kommer bondesamhällets självmedvetande till uttryck i en konstform med rötter långt tillbaka i tiden.. Fönsterskivorna på Runö äro knappast att uppfatta som något lokalt, utan man har där liksom nästan överallt i Norden följt den gamla traditionen som nådde dessa områden via Hamburgtrakten och Lübeck. Runös glasmålningar torde med tämligen stor säkerhet ha blivit tillverkade i Riga. |
Vallasmälestise kirjeldus Materjal: klaas, puit, tina. |