Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vitraažaken koopiaga klaasimaalidest "Noa laev. Ambernus Mauraeus Pastor auf Ruhnen 1650” ja "Ingel. Caspar Behrens”, 17. saj?, EKA, 1998 (puhutud klaas, klaasimaal, tinaraamid)
Mälestise registri number 28636
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Arvel 11.03.2008
Registreeritud 11.03.2008
Mälestise liik kunstimälestis

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.06.16

Menetleja: Vallasmälestiste ja muuseumikogude inspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Klaas, Objekt, Maal, Monumentaalmaal, Vitraaž.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui Eesti vanima puidust sakraalehitise ajaloolise tervikilme kunstiliselt tähtis osa, ajastutruu klaasivalmistamise menetlusega 20. sajandil stiilselt ennistatud barokne vitraažaken

Sisestatud: 02.02.2012.

Mälestise kirjeldus


Vitraažaken “rubiiniga” kummalgi aknapoolel – koopiatega 17. sajandi klaasimaalidest “Noa laev” ja “Ingel”

Sisestatud: 02.02.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Koori lõunaaken

Sisestatud: 02.02.2012.

Kirjandus


A. Tuulse. Runö gamla kyrka. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat II. Stockholm, 1955, lk. 35-36, 38: På korets södre fönster fanns en skiva med framställning av Noaks ark. På ett språkband vid nedre kanten stod: AMBERNVS MAVRAEVS PASTOR AVF RVHNEN 1650. Ambernus Mauraeus var en företagsam präst som bl. a. år 1655 deltog i en delegation till Stockholm för att förbattra Runöbornas förhållanden... Vidare fanns en skiva med en ängel som i handen håller en kartusch med ett bomärke; bakom ängeln en stadsvy med två kyrktorn. Nederst ett band med CASPAR BEHRENS. Även denna skiva torde härstamma från 1600-talet, då bl. a. ängeln som sköldhållare var ett omtyckt motiv i liknade glasmålningar. Familjen Behrens hörde liksom Bulder till de ledande på Runö. ...De beskrivna glasmålningarna ge ett interessant bidrag till den kyrkliga fönsterstiftelsen av folkligt ursprung, känd bl. a. även från Gotland. Där liksom i Runös glasmålningar kommer bondesamhällets självmedvetande till uttryck i en konstform med rötter långt tillbaka i tiden.. Fönsterskivorna på Runö äro knappast att uppfatta som något lokalt, utan man har där liksom nästan överallt i Norden följt den gamla traditionen som nådde dessa områden via Hamburgtrakten och Lübeck. Runös glasmålningar torde med tämligen stor säkerhet ha blivit tillverkade i Riga.

Sisestatud: 02.02.2012.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: klaas, puit, tina.
Tehnika: klaasimaal, puhutud, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonna üliõpilased õppejõudude-klaasikunstnike Eve Koha ja Mare Saare osalusel ja juhendamisel (maalide teostus „Noa laev“ – üliõpilane Eve Ermann, „Ingel“ – üliõpilane Kristel Õunapuu); puitraamid: tundmatu meister
Dateering: 1998; puitraamid: 17. sajandi I pool
Mõõtmed: aken 145 x ca 59 cm + 143, 5 x 59, 5-60, 5 cm; klaasimaalid ca 17, 2 x 13, 5 cm (ovaal, tinaraamistuses)
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): maali „Noa laev“ allservas: AMBERNVS: MAVRAEVS PASTOR·AVF·RVHNEN·1650, maali “Ingel” allosas: CASPAR: BEHRENS
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): puitraamid kulunud (N-poole alumine nurk paigatud), tuulerauad oksüdeerunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): aknaklaas valmistati AS Skankristallis vormi puhumisega (silindermenetlus). Akna mõlema poole puitraam autentne; teadmata põhjusel olid raamid (peale 1960. aastat) Tallinnasse ära viidud, kust need taastatatava Niguliste kiriku juurest väidetavalt päästis toona restauraatorina tegutsenud Johannes Tõrs; kuni restaureerimiseni asusid raamid tema valduses Harjumaal Arukülas. Raamid konserveeris Tiit Villemsoo; idapoolse aknapoole ülemise kaare puhastamisel nähtavale tulnud kirjekatked värviga (nimed? daatum?) jäid loetamatuks. Aken kinnitatud sepisnaeltega, ei ole avatav. Ruhnurootslased võtsid klaasimaalide originaalid 1944 Rootsi põgenedes kaasa, deponeeritud Stockholmis Ajaloomuuseumis (Historiska Museet). Restaureeritud aknad pandi ette 11. juulil 1998

Sisestatud: 02.02.2012.