Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui Eesti vanima puidust sakraalehitise ajaloolise tervikilme kunstiliselt tähtis osa, ajastutruu klaasivalmistamise menetlusega 20. sajandil stiilselt ennistatud barokne vitraažaken

Mälestise kirjeldus

Vitraažaken “rubiiniga” kummalgi aknapoolel - koopiatega 17. sajandi klaasimaalist “Ingel. Hinrich Elderbusch” ja 19. sajandi graveeringust “Peter Deuskas. X. 1884”

Mälestise asukoha kirjeldus

Pikihoone lõunakülje idaaken

Kirjandus

A. Tuulse. Runö gamla kyrka. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat II. Stockholm, 1955, lk. 37-38: Som en sen utlöpare av denna glasmålningstradition förekom en skiva med namnet Peter Deuskas och årtalet 1884. Deuskas var liksom sin föregångare en framstående bonde på Runö. ... De beskrivna glasmålningarna ge ett interessant bidrag till den kyrkliga fönsterstiftelsen av folkligt ursprung, känd bl. a. även från Gotland. Där liksom i Runös glasmålningar kommer bondesamhällets självmedvetande till uttryck i en konstform med rötter långt tillbaka i tiden.. Fönsterskivorna på Runö äro knappast att uppfatta som något lokalt, utan man har där liksom nästan överallt i Norden följt den gamla traditionen som nådde dessa områden via Hamburgtrakten och Lübeck. Runös glasmålningar torde med tämligen stor säkerhet ha blivit tillverkade i Riga.
F. J. Ekman. Beskrifning om Runö i Liffland. Tavastehus, 1847, lk. 141: Uti det första närmast choret belägna af kyrkfönstren å södra sidan finnes äfven et glas med inbrända namnet: Henrich Elderbusch. Äfven detta glas saknar årtal, men sjelfa sättet att skrifva dessa namn med ch och sch, d. v. s. att Runö icke mera lydde under Sveriges spira. Sinnebilderna här äro: en engel, som håller en räfsa i handen. Äfven af detta namn lefver ännu en talrik bondeslägt.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: klaas, puit, tina.
Tehnika: klaasimaal, graveeritud, puhutud, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonna üliõpilased õppejõudude-klaasikunstnike Eve Koha ja Mare Saare osalusel ja juhendamisel, 1998 (maali teostus: magistrand Ave Avalo; graveeringu teostus: üliõpilane Kristel Sibul, juhendaja klaasikunstnik Pilvi Ojamaa); puitraamid: tundmatu meister,
Dateering: 1998; puitraamid: 17. sajandi I pool
Mõõtmed: aken ca 132 x 52–54 cm + 131, 5 x 52,5-52,8 cm, klaasimaalid (ovaal, tinaraamistuses) ca 17, 5 x 13, 5 cm (Elderbusch), ca 16, 8 x 13 cm (Deuskas)
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): maalingu allosas: Hinrich Elderbusch; graveeringul aupaistekiirtega rist ja gooti kirjas: Peter Deuskas. X. 1884.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): puitraamid kulunud, välispind kahjustunud, W-poolse raami alumine nurk paigatud, raami küljes hingeosade katked, tuulerauad tugevasti oksüdeerunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): aknaklaas valmistati AS Skankristallis vormi puhumisega (silindermenetlus). Akna mõlema poole puitraam autentne; teadmata põhjusel olid raamid (peale 1960. aastat) Tallinnasse ära viidud, kust need taastatatava Niguliste kiriku juurest väidetavalt päästis toona restauraatorina tegutsenud Johannes Tõrs; kuni restaureerimiseni asusid raamid tema valduses Harjumaal Arukülas. Raamid konserveeris Tiit Villemsoo. Aken kinnitatud sepisnaeltega, ei ole avatav. Ruhnurootslased võtsid klaasimaalide originaalid 1944 Rootsi põgenedes kaasa, deponeeritud Stockholmis Ajaloomuuseumis (Historiska Museet); klaasimaali „Ingel. Hinrich Elderbusch“ originaal hävinud (säilinud väike killuke leiti kiriku põrandaliivast peale akende taastamist), rekonstruktsiooni aluseks Armin Tuulse kirjeldus (Runö gamla kyrka. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat II. Stockholm, 1955, lk. 37: Utom dessa målningar har funnits en med namnet Heinrich Elderbusch, den energiske befallningsmannen („kubjas“) under 1600-talets mitt. På målningen har dessutom stått en ängel med en räfsa i handen) ja mustvalge foto. Graveeringu „Peter Deuskas. X. 1884 täpne algne asukoht teadmata; võib algselt olla paiknenud pikihoone põhjakülje lääneaknal. Restaureeritud aknad pandi ette 11. juulil 1998