Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui Eesti vanima puidust sakraalehitise ajaloolise tervikilme kunstiliselt tähtis osa, ajastutruu klaasivalmistamise menetlusega 20. sajandil stiilselt ennistatud barokne vitraažaken

Kirjeldus

Vitraažaken “rubiiniga” kummalgi aknapoolel – kahe ruhnlasi Jurgen ja Mattias Bulderit purjepaanis kujutava ovaalse klaasimaaliga

Asukoha kirjeldus

Pikihoone lõunakülje lääneaken

Kirjandus

A. Tuulse. Runö gamla kyrka. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat II. Stockholm, 1955, lk. 35-36, 38: På långhusets västligaste sydfönster fanns en skiva med en framställning av en segelbåt med två gråklädda, i pälsmössor utstyrda män. Båten bär en tvåtungad flagga med vitt diagonalt kors i blått fält. Vid högra övre hörnet ett bomärke, nederst språkband med: IVRGEN BVLDER 1650. Givaren har tillhört en känd runösläkt vars medlemmar levde kvar ännu långt senare. Han var bl. A. en av deltagarna i den ovannämnda delegationen. I samma fönster fanns ytterligare en skiva med en liknande båt som föregående samt bomärke och på språkbandet MATTIAS BVLDER 1650. Han omnämnes som ägare av Buldergård redan 1627 och var möjligen far till Jurgen Bulder. ... De beskrivna glasmålningarna ge ett interessant bidrag till den kyrkliga fönsterstiftelsen av folkligt ursprung, känd bl. a. även från Gotland. Där liksom i Runös glasmålningar kommer bondesamhällets självmedvetande till uttryck i en konstform med rötter långt tillbaka i tiden.. Fönsterskivorna på Runö äro knappast att uppfatta som något lokalt, utan man har där liksom nästan överallt i Norden följt den gamla traditionen som nådde dessa områden via Hamburgtrakten och Lübeck. Runös glasmålningar torde med tämligen stor säkerhet ha blivit tillverkade i Riga.
H. Rein. Ruhnu vana puukirik sai tagasi oma aknad. Eesti Kirik, 5. august 1998: Kaks 1650. aastaga tähistatud klaasimaali kinkisid kirikule vennad Jurgen Bulder ja Mattias Bulder tänutäheks Jumalale, kes oli nad päästnud laevahukust. Mõlemal klaasimaalil on kujutatud allalastud purjedega paat, mille mastis on siniseüõhjaline kolmnurkse sisselõikega ja valge diagonaalristiga lipp. Purjekas istub kaks meest. Need kaks klaasimaali asusid kiriku lõunakülje läänepoolses aknas...
4. augustil 1944, kui ruhnurootslased II maailmasõja tõttu Ruhnust Rootsi põgenesid, võtsid nad vana kiriku klaasimaalid ja klaasigraveeringud kaasa ning deponeerisid Stockholmi Ajaloomuuseumi. 1959. aastal uuris Ruhnu vana puukiriku olukorda erikomisjon, mille koostatud aktis on kirjas, et kiriku põhjakülje akende tinaraamide kinnitused on osaliselt lahti ja klaasid 80% ulatuses purunenud. Aknad soovitati katta laudadega. Sama soovitati teha ka idakülje akendega, lõunakülje akendele aga valmistada luugid. Nii ka tehti.
1960ndatel aastatel viidi peaaegu kõik Ruhnu vana kiriku aknad restaureerimiseks Tallinna, mingit ennistamist aga ei toimunud. 1997. aasta sügisel algatas Ruhnu kogudus akende restaureerimise uuesti. Saadi teada, et vana puukiriku aknad on Tallinna lähedal Arukülas Johannes Tõrsi käes, kes oli aknad oma hoole alla võttes hävitamisest päästnud...
Klaasimaalidest tuli valmistada koopiad... Originaalide uurimiseks sõitis Eve Koha Stockholmi. Restaureerimistööd, milles olid abiks ka klaasikateedri üliõpilased, algasid 1997.a. detsembris. Akende puitraamid ennistas restauraator Tiit Villemsoo, selleks vajaliku puidu annetas Tallinna Piiskopliku Toomkiriku õpetaja Ivar-Jaak Salumäe. Vanaaegset meenutava klaasi valmistas AS Skankristall Tallinnas, kes ühtlasi restaureerimistöid toetas... Töö käigus püüdsime saada andmeid kadunud kahe klaasimaali kohta. Ühe kohta leidsime mustvalge foto. Kuid teise kohta on olemas vaid üldkirjeldus, mille põhjal ei ole võimalik uut maali teha.
J. Pütsepp. Värvid naasevad Ruhnu kirikusse. Postimees, 11. juuli 1998: ... Tavalisest aknaklaasist õhemad klaasid puhuti käsitsi vanal silindermeetodil AS Skankristallis, seejärel lõigati rombikujulised klaasitükid ja paigutati need omavalmistatud tinaraami... Vanad klaasid on roheka tooniga, mis on tingitud klaasi rauasisaldusest. Üks aken näeb nüüd välja nagu arlekiinikostüüm või segipaisatud malelaud, uute ja läbipaistvamatega on kombineeritud vanu klaasitükke.
„Need raamid on suisa saare pealt võetud männist“, arvas puidurestauraator Tiit Villemsoo, kes tüdrukute töövaeva 300 aasta vanustesse raamidesse sobitas. „Kuigi hingeraudade kinnituskohtadel on näha, kuidas tuul ja aeg on hõõrunud puitu, pole nende raamide aeg veel läbi.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: klaas, puit, tina.
Tehnika: klaasimaal, puhutud, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonna üliõpilased õppejõudude-klaasikunstnike Eve Koha ja Mare Saare osalusel ja juhendamisel (maalide teostus: „Jurgen Bulder“ – üliõpilane Inga Koppel, „Mattias Bulder“ – üliõpilane Margit Paulus); puitraamid tundmatu meister
Dateering: 1998; puitraamid 17. sajandi I pool
Mõõtmed: aken ca 135, 5 x 53, 5 – 55 + 135 x 53 – 55 cm, klaasimaalid ca 17, 2 x 13, 5 cm (ovaal, tinaraamistuses)
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): idapoolse klaasimaali allservas: MATTIAS: BVLDER1650, läänepoolse klaasimaali allservas: İVRGEN  BVLDER 1650
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): puitraamid kulunud, välispind kahjustunud, tuulerauad tugevasti oksüdeerunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): aknaklaas valmistati AS Skankristallis vormi puhumisega (silindermenetlus); aknal on säilitatud paarkümmend vana (17. sajandi?) klaasrombi. Akna mõlema poole puitraam autentne; teadmata põhjusel olid raamid (peale 1960. aastat) Tallinnasse ära viidud, kust need taastatatava Niguliste kiriku juurest väidetavalt päästis toona restauraatorina tegutsenud Johannes Tõrs; kuni restaureerimiseni asusid raamid tema valduses Harjumaal Arukülas. Raamid konserveeris Tiit Villemsoo. Aken paigaldatud sepisnaeltega, ei ole avatav. Ruhnurootslased võtsid klaasimaalide originaalid 1944 Rootsi põgenedes kaasa, deponeeritud Stockholmis Ajaloomuuseumis (Historiska Museet). Restaureeritud aknad pandi ette 11. juulil 1998