Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kolga mõisa viinavabrik, 18.-20. saj
Mälestise registri number 2866
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 268
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(20)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 01.11.18

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Tootmishoone, Viinavabrik, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Eesti suurima ja stiilsema klassitsistliku mõisaansambli majandushoone näide. Mälestise tunnuseks on müüride algupärane ilme, ehitussubstants ja asendiplaaniline lahendus.

Sisestatud: 17.05.2005.

Mälestise kirjeldus


Historitsistliku üldilmega, suur, ühekordne, krohvitud kivihoone, kaetud viilkatusega. Keskosa kahekorruseline, kaetud frontooniga, mille viiluväljas on olnud kaks segmentakent. Avad historitsismile omaselt eri suuruse ja kujuga.

Sisestatud: 17.05.2005.

Mälestise ajalugu


Viinaköögi olemasolu mõisas on teada juba 18. sajandist, kuid praegune hoone pärineb 19. sajandist. Praeguse mahu suurus 20. sajandi algusest.

Sisestatud: 17.05.2005.

Mälestise ajalugu


Väljavõte tööst Kolga mõisa viinavabrik Priit Randman 2015
Kolga mõisa majapidamishoonete hulka kuulus ka viinavabrik, sest viinapõletamine oli üheks Kolga mõisa peamiseks sissetulekuallikaks. Praegusel kujul viinavabrikuhoone on ehitatud 20. sajandi alguses. Esimesed märgid viinavabriku olemasolu kohta mõisas pärinevad 18. sajandist. Nähtavasti asus varasem hoone umbes samal kohal, sest härjatalli müürid seal kõrval kuuluvad varasemasse ehitusjärku ja nende kahe hoone lähestikku asumine on loogiline. Viinapõletamine nõuab suures mahus toorainet ja seega tegeleti sellega põhiliselt maal. 17. sajandil keelati talupoegadele viinapõletamine ära. Viina toodeti omatarbeks ja ekspordiks. 18. sajandil muutus viina põletamine Eestis majanduslikult väga tulusaks ja mõisate tähtsaimaks tootmisharuks. Tehnoloogia oli algeline, viina villisid abiteo korras talupojad. Destillaatoriks olid vasest katlad, millel olid auru väljajuhtimiseks spetsiaalsed torud. Viina toodeti mihklipäevast jüripäevani. (Tiivel 2009)
Kui Eesti liideti pärast Põhjasõda Venemaaga, avanes uus turg ja piirituseajamise mahud kasvasid märgatavalt. Kuni Eesti iseseisvuseni oli piirituse müük väga oluline sissetuleku allikas. (Tiivel 2009)
1863. aastal kehtestati Eestis suurte nõudmistega aktsiisiseadus. Kuna väikesed viinaköögid ei olnud enam tulusad, asendusid need vabrikutega, kuhu osteti uued ja kallid seadmed. Kui seni kasutati enamasti piirituse tooraineks teravilja, siis uued aktsiisinormid soodustasid kartuli kasutamist. 19. sajandi lõpuks kasutati piirituse toorainena enamasti kartulit. (Tiivel 2009)

Sisestatud: 18.10.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Lisatud skeem.

Sisestatud: 08.06.2005.