Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, 19. saj (puit, tisleritöö)
Mälestise registri number 28697
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 11.03.2008
Registreeritud 11.03.2008
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.05.15

Menetleja: Saaremaa nõunik, Keidi Saks

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastule iseloomuliku kunstilise
kujundusega kantsel klassitsismiajast 19. sajandist, kohaliku meistri töö

Sisestatud: 02.05.2012.

Mälestise kirjeldus


Kellukja põhjaga kantsel lameda kuusnurkse kõlaräästaga

Sisestatud: 06.02.2014.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all aastast 1931 (nr. 778: 11)

Sisestatud: 02.05.2012.

Allikad


Kiriklikkude mälestusmärkide komisjoni ankeedileht. Waljala ew.-luth. kihelkond.1926 (EELK Konsistooriumi arhiivis): Puu-kantsel on – nõndasamuti ka altari puuosa, õpetaja istepink ja köstritool, 1820. aastal walmistatud, nagu aastanummer kantsli ukse kohal ja ka märkus wana ristimise raamatus tunnistab. Puutöö on puusepameistri Lorenzoni töö ja maalritöö maaldrimeistri Krause töö, kes kokku oma tööde eest 1200 rubla banco ehk 343 r. hõbedat said.
Õpetaja Bateri tunnistust mööda kirikukroonikas on nad 1886. aastal renoweeritud s. t. ülemaalitud saanud.
Praeguse puukantsli all seisab kirikus endise kiwikantsli jalg, järgmise kirjaga „Die Kanzel gut, wie sie hier steht, Balthasar Raschky verfertigen that. 1634.“
…Kolmeharulised kantslilühtrid kinkis laewakapten Joosep Kahu Kuresaarest 1910. aastal oma laulatuse mälestuseks Valjala kirikus 21. XI. 1910.a. Miia Mook’iga Jursi külast.

Sisestatud: 08.02.2014.

Kirjandus


S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 412-413: Ein ähnliches Schema, aber in strengerer Version vertritt u. a. die Kanzel in Wolde, wo der Schalldeckel flach und von einer Miniaturbalustrade umbegeben ist. Sie wurde 1820 von dem Tischlermeister Nommen Lorentzon in Arensburg ausgeführt. (ZAD, KVAOe 78, S. 747. Die Kanzel wurde von dem Maler Krause bemalt.)
M. Körber. Oesel einst u. jetzt. II Bd. Arensburg, 1899, lk. 15: Die frühere Kanzel trug die Inschrift im steinernen Piedestal: “Die Kanzel dut, wie hier steht, Balthasar Raschky verfertigen thät 1634”

Sisestatud: 08.02.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õlivärv.
Tehnika: tisleritöö, saelõige, nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: Nommen Lorenzon, Kuressaare
Dateering: 1820
Mõõtmed: kõrgus põrandalt ca 266 cm, korpuserinnatise kõrgus ca 107, 5 cm, jala piilarikujulise osa kõrgus 74 cm, pilastri kõrgus ca 72 cm, tuvi 29 x 43 x ca 8 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): korpuse siseküljel hõbedase värviga: 1820 d: 15ten Julius Ende Arensburg
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud, kulunud, torkeauke, trepirinnatise otsast puudu katteliist, uks hävinud, kapiteelivanikud katki (üks neist puudu), tuvi nokaots katki, kõlaräästa esikülje servas elektrilambipesa
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Värvitud halli ja tumehalli värviga, tuvi ja ehisvõred valge värviga. Korpus ja kõlaräästas kuusnurkse põhiplaaniga, kõlaräästa servas ja ukseava pealmikul ažuurne ehisvõre; kõlaräästa all ripub Püha Vaimu sümboliseeriv nikerdatud tuvi. Korpusel klassitsistlikud ehismotiivid: kannelleeritud pilastrid, stiliseeritud kapiteelidel väikesed vanikud; kõlaräästa servas hammaslõige. Kuuetahulise piilari kujuline kantslijalg toetub dolomiidist alusele (EELK Konsistooriumi arhiivis oleva „Kiriklikkude mälestusmärkide komisjoni ankeedileht. Waljala ew.-luth. kihelkond” järgi oli 1926. aastal kantsli all vana kantsli kivist jalg saksakeelse kirjaga: Die Kanzel gut, wie sie hier steht, Balthasar Raschky verfertigen that. 1634.). Trepil 8 astet. Korpuse esitahule on riputatud metallist rist. Kantsliuks oli 20. sajandi II poolel (1990. aastate alguseni) kasutusel välikäimla uksena; kus hävis. Luku (võtmega avatav põrklukk; käepidemeta) eemaldas ukse küljest arhitekt Tõnu Parmakson 1992 ja Olev Maasi poolt restaureerituna asub see Muinsuskaitseametis (Tallinn, Uus 18).
Kaks kantslilühtrit (messing, hõbetatud, ca 42, 5 x 32 cm) pärinevad Tartust Eduard Drossi ärist ja on kirikule kingitud kapten Joosep Kahu poolt 1910.

Sisestatud: 06.02.2014.