Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuramaa ja Semgallia hertsog Wilhelmi vappepitaaf, 1615 (õli, lõuend)
Mälestise registri number 28715
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 11.03.2008
Registreeritud 11.03.2008

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 21.04.22

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Epitaaf, Vappepitaaf.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui rahvusvahelise tähtsusega ajaloo- ja kunstiväärtuslik maali- ja heraldikateos, Eesti vanima puidust sakraalehitise interjööri ehe barokiajast 17. sajandist

Sisestatud: 19.06.2011.

Kirjeldus


Kuramaa ja Semgallia hertsog Wilhelmi vappepitaaf tekstikartušiga allservas

Sisestatud: 19.06.2011.

Allikad


olemas 1770. aasta inventaariumis (visitatsiooniprotokoll 7. juuli 1770, EAA fond 1200, n. 1, s. 103): Zwey Herzogliche Curländische Wapen auf Leinwand, in hölzere Ramen eingelast, zu beiden Seiten des Altars.

Sisestatud: 19.02.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: tundmatu (Kuramaa hertsogi õue)kunstnik
Dateering: 1615
Mõõtmed: 118 x 105, 5 cm; koos raamiga 130 x 119 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kartušil maali allservas: VON GOTTES GNADEN WILHELM IN LIEFFLAND ZV CHVRLAND VND SEMGALLEN HERTZOG 1615
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): lõuend ja värvikiht kohati õhukesed, horisontaalsed kokkuvoltimisest tekkinud värvikahjustused toneeritud, lõuendi servad ca 2 cm laiuselt dubleeritud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Epitaaf ruhnurootslaste finantseerimisel restaureeritud Ennistuskoja „Kanut“ restauraatori (Jelena Kukina või Üüve Vahuri) poolt 1993(?), uus alusraam valmistatud kombinaadis „Ars“, uue raami tegi restauraator Mati Raal. Maal oli 1970. aastatel Ruhnust Pärnusse viidud (O. Volmer?). Restaureerimisjärgselt paigaldati Ruhnu uude kirikusse; aastast 1999 asetseb Ruhnu vanas kirikus, kus algne asukoht oli pikihoone idaseinal (võidukaare kohal). 2003. aastal oli koos hertsoginna Sophia vappepitaafiga (reg. nr. 28716) eksponeeritud Rundale Loss-Muuseumis Läti heraldikanäitusel („Heraldika Latvijā no 13. lidz 21. gadsimtam“).

Sisestatud: 19.06.2011.