Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1
Mälestise registri number 28729
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.04.2008
Registreeritud 04.09.2008
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 08.03.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor, Raili Uustalu

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Rajatis, Korsten, Ehitiste liigid, Rajatis, Korsten, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


19. sajandi tüüpiline näide tsemendiklinkri põletamise teise põlvkonna šahtahjudest.
End. Dietz-ahjude korstnad omavad väärtust eelkõige tööstusajaloo seisukohast, nad on säilinud kompleksselt koos mitme teise I tsemendivabriku perioodist pärineva tootmihoone ja –rajatisega, andes ettekujutust kunagise I tsemendivabriku suurusest, arengust ja tsemenditootmise tehnoloogiast. Ülemine, kaldajärsaku loodenõlval endiste pudelahjudega samas reas asuva Dietz-ahju korsten on üks pilkupüüdvamaid rajatisi Kunda vanalinna siluetis.

Sisestatud: 18.09.2008.

Mälestise kirjeldus


Ülemise, kaldajärsaku loodenõlval endiste pudelahjudega samas reas asuva Dietz-ahju paekivist korsten on massiivne, neljatahuline, ülaosas ahenev .
Ligikaudu 20m kõrguse korstna umbes 4x4m ristlõikega alaosal on kaguküljel lai silindervõlviga tehnoloogiline ava. Korstna aluse ülaosas on lihtne servikividest laotud karniis

Sisestatud: 19.09.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Dietz-ahjud asusid Sauna silla juures jõekäärus Jaama tänavast ida pool asuval maa-alal Kunda jõe ürgoru kaldajärsakus. Hea asukoha tõttu oli võimalik ahje täita klindi ülaservalt ca 5m kõrguselt, kergendades oluliselt tööprotsessi. Kunda jõe kaarjas järsak jäigi I ja II vabriku klinkripõletamise šahtahjude asukohaks. Praeguseks on säilinud 2 Dietz-ahju, neist esimene asub kaldajärsaku loodenõlval, endiste pudelahjudega samas reas, teine kirdenõlval klinkriveski taga. Samal jõekääruga piirneval maa-alal asusid ka teised I vabriku aegsed tööstusrajatised (lisaks Dietz-ahjude korstendele end. klinkriveski ja sepikoda).

Sisestatud: 19.09.2008.

Mälestise ajalugu


Uus etapp Kunda I tsemendivabriku tegevuses algas 1882.a., kui valmis 2 uue konstruktsiooniga alaliselt töötavat nn. Dietz-tüüpi klinkri põletusahju. Need olid mahukamad kui eelmise põlvkonna pudelahjud, võimaldasid järk-järgulist tühjendamist ja täitmist põletusprotsessi jätkumisega. Uued moodsad tehnoloogilised seadmed tarnis Kunda tehasele Taani firma F.L.Smidth masinatehas. Uued suure tootlikkusega pideval režiimil töötavad ahjud ehitati Kunda jõeoru klindijärsaku servale, laadimisega ülalt klindipealselt (ahju laoti vaheldumisi kihtidena 1 osa kivisütt, 1 osa paasi, 1 osa savi). Samas muutus tsemendipõletajate töö raskemaks, sest töötada tuli suure kuumusega. Kasvas töö tootlikkus 1 töölise kohta, ühe ahju toodang aastas oli ca 15 000 tünni=2550 t, pudelahjude tootlikkusest 4 korda suurem.

1880. aastate II poole majandusliku tõusu ajal ehitas Kunda vabrik kahele varem rajatud Dietz-ahjule juurde veel 4 Dietz-ahju, tsemenditoodang kasvas 1880.-90.a. rohkem kui 2 korda.

Nõudlus tsemendi järgi suurenes Kundas pidevalt, 1892.a. koostati I vabriku rekonstrueerimise projekt, töödega jõuti lõpule 1895.a., põletusahjude osas võeti kasutusele 3 R-ahju, mis oli tollal tehnika viimane sõna (praeguseks pole R-ahjud säilinud). Seejärel alustati II vabriku rajamist, mis valmis põhiliselt 1898.a. lõpuks ja alustas tegevust järgmise aasta algul, vanad Dietz-ahjud jäid seisma.

1903.a. võeti seoses suurenenud tsemendinõudlusega ajutiselt kasutusele ka Dietz-ahjud. 1904.a. langes toodang tagasi ja ahjud jäid järjekordselt seisma. Uus tsemenditootmise tõus algas 1910.a. märtsi lõpul, Kunda tehas otsustas kasutamata seisnud Dietz-ahjud remontida.

Lõplikult jäid Dietz-ahjud seisma III tsemendivabriku rajamise järel, pärast pöördahjude kasutuselevõtu 1912.a. langes vanade šahtahjude osatähtsus, kuni nendest aja jooksul lõplikult loobuti.

Dietz-ahjudest on tänaseks säilinud ainult 2 ruudukujulise ristlõikega ülalt ahenevat telliskorstent. Korstnad on ainsad säilinud elemendid 1880.-1900.a. ehitatud tsemendiklinkri põletusahjudest.

Sisestatud: 18.09.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Ühine kaitsevöönd Kunda tsemendivabriku pudelahju ja pudelahjude alustega, Dietz-ahju korstnaga nr 2, klinkerveski hoonega ja direktori elamuga on moodustatud, et tagada mälestise säilimine ajalooliselt kujunenud keskkonnas, domineerimine ümbruskonnas ja vaadeldavus.

Sisestatud: 09.09.2008.