Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kunda tsemendivabriku tünnivabrikuhoone
Mälestise registri number 28732
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.04.2008
Registreeritud 04.09.2008
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.08.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Kunda tsemendivabriku tünnivabrikuhoone on esinduslik näide Kunda tööstushoonete ansamblis, olles ilmekas näide ajastule iseloomulikust ja materjalikasutuse poolest tüüpilisest tööstushoonest.

Sisestatud: 09.09.2008.

Mälestise kirjeldus


Puidutsehh, endine tünnivabriku tootmishoone saeveskiga. Põhiplaanilt 19x90m suurune mitmesse sektsiooni jaotatud ristkülikukujuline hoone on ehitatud erinevate etappidena. Hoone on 1-korruseline, lameda, eterniidiga kaetud viilkatusega, tänavapoolsel katuseosal on hoone keskel viilkatusega väljaehitis. Hoone on väljast krohvimata paekivist seintega, avad on küllaltki suured, vormistatud tellistest laotud segmentkaarse sillusega. On säilinud mõningaid originaalseid fassaadidetaile – müüriankruid ja dekooriga sarikaotsi. fassaad on erinev hoone üldisest välisilmest - seinapind on krohvitud ja avadel on sirged sillused. Hoone idapoolses otsas paiknevad juurdeehitised koos ümmarguse kõrge korstnaga, korsten pärineb II ehitusjärgust. Hoone sisemuses domineerivad suured valgusküllased tootmisruumid metallist kandepostidega, kontori- ja olmeruumide osas on erineval ajal tehtud ümberehitusi. Algset sisseseadet säilinud pole, vanema ehitusetapi tootmisruumis on säilinud originaalse kivi- ja puitpõranda fragmente, samuti rööpmete osi.
Hoone on pikisuunaliselt jaotatud kaheks, üks osa on 1-korruseline, teises osas on 2 korrust, sellest tulenevalt on ehitis ebasümmeetrilise viilkatusega, katusekatteks on eterniit. Hoonel on paekivist lihtsad räästakarniisid ja otsaviilude profiilid, avatäidete sillused on sirged. Hoone lääneküljel paikneb kõrge ümmargune korsten.
Tõenäoliselt endise tünnivabriku kuivati, hiljem saun/garaaž, praegu puidufirma tootmishoone, ehitatud aastatel 1885.-86. I ehitusetapis, 12x18 m suuruse ehitusaluse pinnaga 1-1,5 m paksuste paekiviseinte ja lameda eterniidist viilkatusega hoone, mille idaküljel neljatahuline paekivist korsten, pööninguvahelagi on tellisvõlviga.
Tõenäoliselt endise tünnivabriku kuivati, praegu kontorihoone, ehitatud aastatel 1885.-86. I ehitusetapis, paekiviseinte ja lameda viilkatusega hoone, mille idaküljel samasugune neljatahuline paekivist korsten
Nn. punane kuur – rootsipunase püstlaudisega laohoone sõrestikseinte ja lameda, eterniidiga kaetud viilkatusega.

Sisestatud: 19.09.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


End. tünnivabrik Jaama tn. 1 asub Kunda vanema osa lääneküljel praeguse tsemenditehase vastas, Jaama ja Posti tänavate ning Rakvere mnt. vahelisel kolmnurksel krundil. Umbes 90m pikkune paekivist tootmishoone asub Jaama tn. ääres, tänavajoonest 24m kaugusel. Krundi Posti tn. poolsel küljel asuvad kõrgete korstendega end. kuivatid, mis on praegu kasutusel kontorina ning garaaži- ja muude abipindadena. Krundi lääneosas, Jaama tn. äärse tootmishoone taga paikneb 1,5-korruseline end. katlamaja paekivist hoone. Rakvere mnt. ääres (Jaama tn. ristmiku poolses osas) asub nn. punane kuur – rootsipunase püstlaudisega laohoone. Krundil paikneb veel mõningaid laohooneid ja muid rajatisi, mis on uuemat päritolu kui eelnimetatud ajaloolisse tünnivabriku kompleksi kuuluvad ehitised.

Sisestatud: 19.09.2008.

Mälestise ajalugu


Kunda tsemenditootmise algusaegadel kasutati tsemendi pakkimisel Avinurmes valmistatud taaratünne, kuid erinevate meistrite tehtud tünnide puuduseks oli nende ebaühtlus. Aastatel 1885-86 ehitati Jaama tänava algusesse tünnivabrik (tündrivabrik) koos saeveskiga, mis võimaldas kasutusele võtta ühtse 10-puudase puittünni (tündri). Tünni 10-puudasele puhaskaalule lisati varisemise reserv, viimasega kokku oli tünni mahuks 170 või veidi rohkem kg tsementi. Tünnivabrik oli täistsükliga ettevõte, kus toimus kogu tehnoloogiline protsess: palkide saagimine laudadeks, laudade järkamine, hööveldamine ja freesimine tünnilaudadeks, laudade aurutamine ja koolutamine ning tünnide kokkupanek valmisdetailidest. Tünnivitsu tegid Avinurme mehed kuni 1912. aastani, mil võeti kasutusele plekkvitsad.
Tünnivabrik kujutas endast pikka madalat 1-korruselist paekivist hoonet. Ruumide avar planeering võimaldas seadmete vahetamist vastavalt tehnoloogia täiustumisele. Seadmed käivitati piki hoonet kulgeva pika transmissioonvõlli abil, mille käivitas jõujaamas asuv lokomobiil (aurumasin). Sama jõujaam andis ilmselt ka tehnoloogilist auru puidu aurutuskambritele tünnilaudade töötlemiseks.
1890. aastaks ulatus Kunda tsemenditehase toodang 113 00 tünnile, moodustades 10% Venemaa tolleaegsest tsemenditoodangust. 19.saj. lõpuks töötas tünnivabrikus ja saeveskis ca 70 töölist – toodeti kuni 900 tünni päevas.
Tsemendivabriku 1911-1912 aastate tegevusaruande põhjal on tehtud kulutusi teise tünnivabriku (vabriku II ehitusjärgu) rajamiseks (koos tükeldusmasinaga), tünnilaudade kuivenduskanali ehitamiseks ja 3 tünnilauakuuri ehitamiseks. Vabrikukompleksile on olnud iseloomulikud rootsipunased püstlaudisega nn. punased kuurid, üks selliseid on säilinud ka tänapäeval tünnivabriku territooriumi Rakvere mnt poolsel küljel. Pärast II ehitusjärgu valmimist tootis tünnivabrik kuni 600 000 tünni aastas.
1937. aastal hakati Kundas valmistama tsemendi pakkimiseks paberkotte, milleks kohandati osa endisest tünnivabrikust. Automaatpakkija võimaldas laotööliste arvu vähendada 48-lt inimeselt 7-le.
Endist tünnivabrikut on kasutatud kuni tänapäevani puidutöötlemise tootmishoonena. Ruume on hiljem ümber ehitatud vastavalt tehnoloogia ja tuleohutusnõuete muutumisele. Põhiliselt on endise tünnivabriku hooneid hiljem kasutatud puidutöökojana. Originaalseadmetest midagi säilinud ei ole, tootmisruumides on säilinud mõned rööpmete ja rullikute lõigud põrandas.
1997.a. müüs RAS Kunda Tehased 34 000m² suuruse Jaama tn. 1 kinnistu AS Kunda Rete-le, 2000.a. müüdi see eravaldusse, kusjuures kinnistu suuruseks määrati 22 287m².
Puidutsehh, endine tünnivabriku tootmishoone saeveskiga. Põhiplaanilt 19x90 m suurune mitmesse sektsiooni jaotatud ristkülikukujuline hoone on ehitatud erinevate etappidena. Idapoolne osa on ehitatud I ehitusjärguna, mis omakorda koosneb kahest sektsioonist: 1. sektsioon on ehitatud aastatel 1885-86, 2. sektsioon on hilisem. Hoone läänepoolne osa on ehitatud 1912. aastal II ehitusjärguna. Veel 1930. aastal on erinevad ehitusjärgud paiknenud eraldi, praeguseks on need liidetud üheks pikaks ehitiseks.
Katlamaja/kuivati, ehitatud tõenäoliselt II ehitusetapis aastatel 1911-12, 11x31 m suuruse ehitusaluse pinnaga paekivist hoone, põhjapoolset otsa on hiljem pikendatud, juurdeehitatud osa on laotud tellisest.

Sisestatud: 19.09.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on moodustatud, et tagada mälestise säilimine ajalooliselt kujunenud keskkonnas, domineerimine ümbruskonnas ja vaadeldavus.

Sisestatud: 09.09.2008.