Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tallinna linnatapamaja kontorihoone
Mälestise registri number 28763
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 28.04.2008
Registreeritud 04.09.2008
Mälestise liik ajaloomälestis

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 13.08.2008 käskkiri nr. A-24 Kuupäev: 13.08.2008
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" Kultuuriministri käskkiri 04. september 2008 nr 368 Kuupäev: 04.09.2008

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.04.20

Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eritingimuste spetsialist, Oliver Orro

Mälestise tunnus


Tallinna linnatapamaja kontorihoone on olulise ajalooväärtusega ehitis, kuna peegeldab ajastule omast linnaarengut, mil 19. sajandi II poole industrialiseerimis-protsessiga ja linna elanikkonna plahvatusliku suurenemisega kaasnes linnatapamajade rajamine.

Sisestatud: 13.02.2018.

Mälestise kirjeldus


Kahekorruselise hoone paekivist välimüüre katab valtsitud plekist punaseks värvitud viilkatus. Tähelepanuväärne on hoone dekoorielemendistik: kollastest tellistest aknaraamistusi ja vahekarniise (hammaskarniisid) täiendab nikerdusterohke šveitsi stiilis puitpits hoone viiluväljadel. Osa puitpitsist on tänaseks hävinud. Paremas korras on nikerdatud pärliniotsad ja nende konsooltoed. Hoonel algseid aknaid säilinud ei ole, need on soojapidavuse tõstmiseks vahetatud välja uute puitpakettakende vastu. Uute akende juures on taaskasutatud vanu aknasuluseid (kremoone, kremooni käepidemeid, hingi). Osad keldrikorruse aknad on kinni müüritud. Hoone peauks pärineb nõukogude perioodist, arvatavasti ei ole ka selle kohal olev sepiskonsooltugedega varikatus algne. Hoone väljanägemist moonutas 1961. aastal katusekorruse väljaehitamise käigus silikaattellistest laotud lai uuk. Keldrikorrusel, esimesel ja teisel korrusel on aja jooksul muutunud peamiselt kergvaheseinte paigutus. Hoone lääneküljel on esimesele ja teisele korrusele raiutud sisse uued betoonsillusega aknaavad. Teised tapamaja kompleksi hooned on kas lammutatud või kapitaalselt ümber ehitatud, mistõttu ansamblilisusest enam rääkida ei saa. Osaliselt on säilinud kogu kompleksi ümbritsenud ja tänavast eraldanud paekivist müür, sealhulgas väärtuslik müürilõik Vilmsi 53a hoone ees, mille tänaseks kinnimüüritud jalgväravat kaunistab raidkivi aastaarvuga "1893". Laagna tee poolt ümbritseb hoonet betoonsein. Interjööris kultuuriväärtuslikke detaile palju säilinud ei ole, esile saab tuua mõned säilinud tahveluksed. Trepikojas on säilinud paekivitrepp ja vana kiviparkettpõrand trepimademetel. Esimese korruse trepikojas ja keldrikorrusel on silindervõlvlaed, teise korruse trepikojas raudtaladel võlvlaed.

Sisestatud: 06.12.2017.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kahekorruseline, keldri- ja katusekorrusega, hoone asub Kadrioru servas. Selle üks külg on J. Vilmsi tänava poole ja teine avaneb Laagna teele. J. Vilmsi tänava pool eraldab hoonet tänavast ajalooline säilinud paekivist müür, mille tänaseks kinnimüüritud jalgväravat kaunistab raidkivi aastaarvuga "1893". Laagna tee poolt ümbritseb hoonet betoonsein.

Sisestatud: 13.02.2018.

Mälestise ajalugu


Hoone on Tallinna ajaloolise linnatapamaja kompleksi osa. Tapamaja rajamiseks moodustati 1880-ndatel erikomisjon, mis andis linnainsener Carl Jacobyle ülesandeks tapamajakompleksi projekteerimise.Tallinna linnatapamaja asukohaks valiti Vilmsi tänava pikendusel asunud heinamaa, mis jäi väljapoole selleaegset linnapiiri. Jacoby koostatud projekt kinnitati 1890. aastal. Ehitustöödega alustati 1891. aastal ja viidi lõpule 1893. aastal. Hoone esimesel ja katusekorrusel paiknesid teenistujate korterid ja teine korrus oli kasutusel kontoripinnana. Lähtuvalt tapamaja vajadustest tehti hoonestuses osalisi ümberehitusi 1925. a., 1929. a., 1931. a. Hoone II korruse ümberehituse projekt kinnitati 1932. a. Oluliseks muudatuseks nii hoone interjööri kui eksterjööri seisukohalt oli katusekorruse väljaehitamine 1961. aastal. 1970-ndatel viidi hoone keskküttele. Läbi terve nõukogude perioodi tehti hoones väiksemaid remonte ja ümberkorraldusi. Hoone kohandamine muutuvatest vajadustest lähtuvalt jätkus ka pärast Eesti taasiseseisvumist.

Sisestatud: 10.06.2016.

Allikad


Suits, Maris (2007). Tallinna Tapamaja kontorihoone, Vilmsi 53A, Tallinn hoone vastavusest kultuurimälestise tunnustele eksperthinnang. Muinsuskaitseameti arhiiv A-7997

Sisestatud: 13.02.2018.