Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Harju-Madise kirik, 14.-19.saj.
Mälestise registri number 2917
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 277
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(15)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 29.11.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Väheseid 18. sajandil püstitatud kirikuhooneid Eestis.

Sisestatud: 18.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Harju-Madise kirik on üks väheseid 18. sajandil püstitatud kirikuhooneid Eestis. Kirik on ühelööviline, lõppeb idas pikihoonest kitsama 3-tahulise kooriruumiga, läänes 4-tahulise torniga. Koori põhjaküljel asub käärkamber, lõunaküljel väike juurdeehitus - matusekabel. Koori eksterjööris domineerib liseenraamistikus mänglev roosa lintdekoor, kompositsioonilisteks sõlmpunktideks on daatumi- ja stroofikilbid. Koori ruumipilti valitsevad lamedad võlvisiilud ja ümarkaarne silindervõlv. 1767 lõpetatud torni ülakorruse ümarkaarsed kellaluugid on suguluses koori akendega. Pikihoone (valmis 1773) astmelised tugipiilarid ja terav võidukaar osutavad neogootikale. Aknasillused ja vööndkaared on püsinud barokselt ümaratena. Sisustuses - altari barokne tripühhonsein (1631), hilisbarokk-kantsel (1784, J. W. rabe), unikaalne autahvel kantsli hankimist toetanute nimedega; orel (1859, G. Normann). Kirikuaias müüritud alusega paeplaat sarkade paigutamiseks (18. saj. lõpp).

Sisestatud: 17.09.2008.

Mälestise ajalugu


Oletatavalt 13.sajandil ehitatud puust esikiriku kohale rajas esimese kivikiriku 15.sajandi lõpupoole Padise klooster. Esimene kiviehitis oli ühelööviline ning kahevõlvikuline kabelkirik, millel puudus iseseisev kooriruum. Algne ehitis vastas praegusele pikihoonele, kuid oli sellest kitsam, nüüdse koori laiune. Tollest kabelkirikust on säilinud raidportaal praeguse torni lääneseinas. 16.sajandi algul ehitati lääneportaali ette võlvitud eesruum, millel oli relva- ja hiljem nn sandikoja funktsioon. Pärast 1622. aastat kujunesid Harju-Madise kabel ja kirikuaed Thomas Rammi suguvõsa liikmete perekonnakirikuks ja matusepaigaks. 1679 kõrgendati eeskoda 4-korruseliseks torniks. Telliti ka torni uus kell, mis valati ümber torni viimasel kõrgendmisel 1767. Antud kell on ainuke tõend kiriku olemasolust 17. saj. Kiriku kapitaalne rekonstrueerimine algas 1765. 1767 lõpetati torni ülakorrus. 1773 valmis vana kabelkiriku kohal nüüdne pikihoone. 1968 põlenud tornikiiver ja katus on taastatud.

Sisestatud: 17.09.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). Suur kaitsevöönd menetluses.

Sisestatud: 17.09.2008.