2936 Vihterpalu mõisa peahoone, 19. saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Vihterpalu mõisa peahoone, 19. saj. |
|---|---|
| Mälestise registri number | 2936 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 15.04.1997 |
| Registreeritud | 15.04.1997 |
| Mälestise vana number | 23-k |
|---|---|
| Liigitus | ehitismälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(12)
Inspekteerimise kuupäev: 01.08.17
Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa
|
Märksõna(11)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Ajastule omaselt hilisklassitsistlikus stiilis ehitatud peahoone mõisaansamblis. |
|
Mälestise kirjeldus Hilisklassitsistlikus stiilis 2-korruseline hoone, mille kolmnurkfrontoonide ja risaliitliigendusega esifassaadil domineerib jõuliste korintose pilastritega keskosa. Hoone peasissepääsud paiknesid kummaski tiivas. Tagaküljel on lai 1870. aastal ehitatud dolomiitsammastega portikus-veranda, kust laskub parki lai kivitrepp. Peakorrus on stiilse klassitsistliku kujundusega. Pompeji-stiilis maalingutega vestibüül ulatub läbi kahe korruse. Domineerivad musta ja punase kombinatsioonid, lootosõied, meanderornament vaheldumisi palmetiga. Keskteljelt pisut nihutatud saali üldmulje loovad korintoskapiteelidega sambad ning akantuskonsoolide, munavöödi ja hammaslõikega karniis. Saali kõrval asunud poolümara põhiplaaniga salong on ümber ehitatud. Keskkoridoriga soklikorrus, kus asusid teenijatoad ja köök, on 19. sajandile erandlikult võlvitud. Põrand on paeplaatidest. (Juhan Maiste, 1997) |
|
Mälestise ajalugu Mõis läänistati 1622. aastal Rammide perekonnale, kellele mõis kuulus kuni 1919. aastani. Peahoone ehitati arvatavasti 19. sajandi esimese veerandi lõpus. (Juhan Maiste, 1997) |
|
Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. |
|
Meedia -artikkel "Vihterpalu mõis – viiskümmend miljonit ja neli aastat tööd", Eesti Päevaleht, 12.03.2005 |