Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vihterpalu mõisa park, 19.-20.saj.
Mälestise registri number 2937
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 23-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 01.08.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis.

Sisestatud: 24.09.2007.

Mälestise kirjeldus


Puittaimestiku liigirikkus on väike, võõrliike on 10, nende arv on ajapikku vähenenud. Pargis on säilinud mitmeid vanu harilikke kuuski ja paar alpi seedermändi. Peahoone taga kasvab suur harilik elupuu.

Sisestatud: 24.09.2007.

Mälestise ajalugu


Esimesed teated mõisa kohta pärinevad 1623 a-st. Mõis kuulus Rammide suguvõsale. Hilisklassitsistlik peahoone pärineb arvatavasti 1830. aastatest. Mõisaansambel paikneb kahel pool kõrgete kallastega Vihterpalu jõge. Pargi keskele ehitati 19. saj. teisel poolel nn Kavalerimajake, mis nüüd on varemeis. Üle jõe viis kaks lähestikku asetsenud silda. Park on põhiosas vabakujuline, sisaldades ka varasemaid regulaarseid elemente. 1853.a. plaanilt jälgitavast korrapärasest lahenduses on alles ainult põlispuude allee pargi edelapiiril. Suurem ümberehitus toimus 1870.a., mil ehitati nii peahoone suurejooneline paraadtrepp kui kujundati ümber park lähtuvalt vabakujulisest planeeringust. Siis avati ka pikivaade hoone peateljelt mereni. Praegu asub hoone ees nelinurkne teedega ääristatud väljak, puistu ülejäänud pargiosas on valdavalt hõre. Peahoone taga on suur väljak, mis on liigendatud hea valikuga paigutatud puuderühmadega. Siin kasvanud suured dekoratiivpõõsaste kogumikud on viimase aja ehitustööde käigus likvideeritud. Park tervikuna on suunatud Vihterpalu jõele. Puittaimestiku liigirikkus on väike, võõrliike on 10, nende arv on ajapikku vähenenud. Pargis on säilinud mitmeid vanu harilikke kuuski ja paar alpi seedermändi. Peahoone taga kasvab suur harilik elupuu.

Sisestatud: 24.09.2007.