Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jüri kirik, 1885.a.
Mälestise registri number 2947
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 26-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(20)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 30.04.18

Menetleja: Restaureerimisnõunik, Dan Lukas

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Sakraalehitise näide.

Sisestatud: 17.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Hoone on paekivist ehitatud ristikujulise põhilõikega mõõtmetega 38,3x 19,6 meetrit. Plekk-katus on 1914. aastal ehitatud, halvas tehnilises korras. Katuses on kuuliaugud ja läbijooksukohad. Esinduslikud on kiriku küljefassaadid, mille dominandiks kolm teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Peaportaal asub kiriku lääneküljel ja on ehitatud kiriku seinast eenduvalt. Portaal on teravkaarelise ukseavaga, uks on puidust. Kiriku sisearhitektuur on lihtne. Laes on puidust ristroietega rippvõlvid. Põrand on kivist ja pinkide all puidust. Kirikus on värvitud piirdega rõdud, rõdude juurde viib puitrepp, oreli juurde kivitrepp. Kiriku sisearhitektuur on lihtne. Laes on puidust ristroietega rippvõlvid. Stiiliühtsesse kujundusse kuuluvad puitpitsilise võrega altar maaliga "Kristus ristil" (C. Greger) ja võidukaare lõunaküljel kõrguv kantsel, oreliprospekt ning puidust kroonlühter.

Sisestatud: 20.11.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Jüri kirik asub Jüris Arukülla suunduva maantee ääres.

Sisestatud: 20.11.2006.

Mälestise ajalugu


Esimeseks kirikukihelkonnaks Rae valla territooriumil oli Vaskjala kihelkond, kuhu 1223. aastal püstitati esimene kirik. Kiriku täpne asukoht ei ole fikseeritud, kuid 1401. aastal asus kirik juba oma praeguses asukohas. Kuna kirik oli pühendatud pühale Jürile tulenesid sellest ka tänapäevased nimed - Jüri kirik, Jüri kihelkond ja Jüri asula. Vanast kirikust on asjaarmastaja joonistus, mis annab ettekujutuse, milline praeguse kiriku 1884. aasta augustis vundamendini mahalammutatud eelkäija Jüris välja nägi. See oli, tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku ehitatud, kolme kandekonsooliga nelinurkse viilutorniga ühelööviline, kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga hoone. Tornikellad (vanim on hiliskeskaegne), kaks renessanssstiilis kroonlühtrit ja veel teisigi kirikuriistu on vanast pühakojast alles, samuti üks keskaegne hauaplaat peaportaali mademena ja teine, hilisem, eeskoja põrandas.
Vana Jüri kirik oli mõõtmetelt umbes 23,5 meetrit pikk ja 8,5 m lai.

Praegune Jüri kirik ehitati parun Friedrich Axel von Howeni 1884. aastal valminud projekti järgi samasse paika, kus l oli seisnud keskaegne pühakoda. Nurgakivi pühitsemise teenistus peeti 28.aprillil 1885 ja kirik pühitseti 15. detsembril 1885. Jüri kirik on nii välis- kui ka sisearhitektuurilt neogooti ehitus.
1914 ehitati mõisnike konvendi poolt kirikule plekk-katus. Suuremad remondid toimusid veel 1935,1946 1957 ja 1969. Lae värvilahendus - võlvid sünkjassinised mustjaspruuniga on 1935. aastast.

Vana kiriku orel oli ehitatud 1853 orelimeister Normanni poolt, 1916 ehitati orel A. Terkmanni poolt suuremaks.

Sisestatud: 20.11.2006.