Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Saku mõisa park, 19.-20.saj.
Mälestise registri number 2954
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 285
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 04.05.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Vabakujundusliku liigirikka pargiarhitektuuri näide.

Sisestatud: 10.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Park paikneb Vääna jõe vasakkalda tasandikul. Kohati on jõekallas kunstlikult käärulisemaks ja laiemaks tehtud ning paekividega kindlustatud. Kunstlik on tõenäoliselt ka üks suurem saar jões. Arvatavasti ümbritses juba vana härrastemaja park. Sellele viitab teade 1804. aastast, mil krahv Rehbinderi tellimusel on pargi kujundamisega tegelenud kärnermeister Demoulin. Situatsiooniplaanidest näitab kõige paremini pargi planeeringut 1852. aasta plaan, millel on märgitud teed ja rajad ning täpsemalt välja joonistatud pargi edela- ja lääneosa, kus on mitmest suurest tiigist moodustatud tiikidesüsteem. Pargi põhjaosas asus puuvilja- ja marjaaed ning kasvuhoone. Mõisapargi idaosas laius suur raudteejaamani ulatuv metsapark, mis oli jagatud metsasihina sirgelt kulgeva ja ristuva alleega osadeks. Pargis on suur osatähtsus veepeeglitel. Tiikidesüsteem koosneb neljast tiigist, millest üks paikneb peahoonega ühel teljel ja kolm pargi lääneosas. Neist esimene on põhiplaanilt ümara kujuga. Lääneosa tiigid moodustavad kanalitega ühendatud ristikujulise tiikidesüsteemi. Üle kanalite viisid kunagi maalilised sillakesed, mis nüüdseks on hävinud, kuid need on plaanis taastada. Puittaimestiku liigirikkus on keskmine, võõrliike on 45 (1984), varem on neid rohkme olnud (55 liiki 1955). Kuna parki on periooditi sihipäraselt täiendatud, on pargis mitmeid nooremaid puid, sealhulgas ka okaspuude rühmi. Dendroloogilise haruldusena leidub pargis altai sinienelas (Sibiraea altaiensis).

Sisestatud: 10.11.2008.

Mälestise ajalugu


Esimesed teated Saku mõisa kohta pärinevad juba 1489. aastast ning arhiiviallikad viitavad hoonestusele mitme sajandi vältel. Tänaseni säilinud üks Eesti kaunimaid klassitsistlikke mõisahooneid on aga pärit 1820-30ndatest aastatest ning selle ehitas 1820 mõisa omanikuks saanud Paul Eduard von Rehbinder. Samast ajast on pärit ka seda ümbritsev park. On oletatud, et peahoone kavandas üks ajastu kuulsamaid arhitekte: Carlo Rossi. 19.sajandi keskpaiku omandasid mõisa Baggenhufwudtid, kes olid ettevõtliku vaimuga ning rajasid siia aurujõul töötanud õlletehase. Lisaks sellele olid uued omanikud ka silmapaistva kunstimeelega - mõisahoone saalid ja salongid olid kaunistatud vanade meistrite töödega nagu kunstigalerii. 20.sajandi alguses oli mõisal oma puukool ja lillekasvatus. 1924-61 asus peahoones põllumajanduskool, seejärel sohvoosi ja teadusasutuste kontorid, Saku vallavalitsus. Praegu valdab mõisa AS Saku Maja.

Sisestatud: 10.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Vt skeemi.

Sisestatud: 10.11.2008.