2956 Ääsmäe mõisa park, 18.-20. saj

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ääsmäe mõisa park, 18.-20. saj
Mälestise registri number 2956
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
X-koordinaat 529928.55
Y-koordinaat 6566921.16
Mälestise vana number 275
Ava kaardil
10.10.2007 P.Nork
10.10.2007 P.Nork 10.10.2007 P.Nork Vaade loodest. Foto S. Konsa 03.06.2013
Galerii(3)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996
"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006

Paikvaatlused(8)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 04.07.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Mõisakompleksi kuuluv 18. lõpu pargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 22.09.2005.

Kirjeldus


Park on kui väikene oaas keset lagedat põllumajandusmaastikku. Tolle aja regulaarsele ülesehitusele tüüpiliselt, kus härrastemajaga sümmeetriliselt kahel pool paiknesid suuremad kõrvalhooned, on lahendatud ka härrastemaja esine, lageda ovaalse muruväljakuna, et rõhutatult välja tuua uhket härrastemaja . Selleni toob alleega ääristatud sissesõidutee.
19.s. II poolel on parki ajastule vastavalt ümberkujundatud, istutades esiväljaku ümbrusse vabakujunduslikke puu- ja põõsarühme, kuid säilitades üldjoontes lageda rondeeli.
Ka härrastemaja tagune oli, maastiku looduslikkust ära kasutades, kujundatud regulaarstiilis ja terrassidena. Kahjuks pole selleks tänaseks säilinud eriti palju. Pargi tagaosas asunud vabakujuline tiik on nüüdseks kuivanud.
Pargi taimestik on suhteliselt liigivaene. Valdavalt kasvavad siin saared, vahtrad, sanglepad, jalakad.

Sisestatud: 22.09.2005.

Ajalugu


Rajatud 18.s. lõpul. täiendusistutused ka järgnevatel sajanditel.

Sisestatud: 22.09.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vt skeemi.

Sisestatud: 26.03.2008.