Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Saue mõisa park, 18.-20.saj.
Mälestise registri number 2962
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
X-koordinaat 532354.84
Y-koordinaat 6576573.47
Mälestise vana number 288
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 31.03.21

Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Pappel

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Stiilset barokkansamblik ümbritseva vabakujulise pargi näide.

Sisestatud: 16.06.2003.

Kirjeldus


Härrastemajast alguse saav kujunduslaad jätkub ka pargikujunduses. Pargiskulptuurid ja loolev teedevõrk moodustavad peahoonele sobiva tausta. Varaklassitsistlik park (ca 15 ha) on esi- ja tagaväljaku osas kujundatud regulaarstiilis, metsapargi osas vabakujuline.
Põhiosa pargist jääb peahoone taha, hoone ees on avar ringteest piiratud esiväljak, mille keskel asub skulptuur Heraklesega. Ringikujulisel tagaväljakul asub kivist postamendil skulptuur „Leda luigega“(või siis „Hera paabulinnuga“).
Pargi põhiosa on metsapark. Algselt on nii peahoone esi- kui tagafassaadi keskele suunatud vaatesihid, välud, mis raamitud kontrastselt liigendatud eriliigilistest puuderühmadest, looklev teedevõrk ja algselt ka tiikide –ning kanalitesüsteem, mis ilmestatud sildadest, paviljonist, skulptuuridest. Tänasel päeval on säilinud hantlikujuline tiik ja lihtsakoeline metallsild üle selle.
Puiesteedest üks on suunatud peahoone esifassaadile, teine on alguse saanud pargi tagant, olles seega parki pikuti läbiva vaatesihi lõpetuseks. Peahoonele suunatud puiestee on ligi kilomeeter pikk, koosneb pärnadest, vahtratest, saartest, läbides Saue linna.
Dendroloogiliselt ei ole park liigirikas, valdavalt kasvavad siin saared, tammed, pärnad, vahtrad, sanglepad, jalakad, kuused, sookased.
Parki kasutatakse puhkepargina ja siin viiakse läbi massiüritusi. (pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 16.06.2003.

Ajalugu


Rajatud arvatavalt 19.s. algul arh. Dumoulini osalusel.

Sisestatud: 16.06.2003.