- Mälestised
- Kokkuvõtted
-
Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
- Ajaloomälestis (48)
- Arheoloogiamälestis (8)
- Ehitismälestis (3339)
- Kunstimälestis (10)
- Muinsuskaitseala (706)
- Tehnikamälestis (3)
- Ilma mälestise tüübita (3358)
- Ajaloolised õiendid (697)
- Arhitektuurimälestiste passid (1063)
- Aruanded (762)
- Inventeerimised (2661)
- Johan Naha kogu (82)
- Eritingimused (209)
- Käsikirjad (88)
- Mõisate ülevaated (1976-1978) (1338)
- Mõisate ülevaated maakonniti (1976-1978) (25)
- Mõisate kaitse alla võtmise ettepanekud (1979) (197)
- Mõisate kaitse alla võtmise ettepanekud maakonniti (1979) (15)
- Projektdokumentatsioon (223)
- Varia (108)
- Ilma tüübita (4)
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1481)
- Arheoloogiamälestis (3171)
- Ehitismälestis (3942)
- Kunstimälestis (1718)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5170)
- Ajaloo fotokogu (1277)
- Arhitektuuri fotokogu (662)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4277)
- Kunsti fotokogu (2279)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (3842)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Avaandmed
2978 Vasalemma mõisa peahoone, 1893. a
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Vasalemma mõisa peahoone, 1893. a |
|---|---|
| Mälestise registri number | 2978 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Arvel | 15.04.1997 |
| Registreeritud | 15.04.1997 |
| Mälestise vana number | 291 |
|---|---|
| Mälestise liik | ehitismälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(18)
Inspekteerimise kuupäev: 02.10.19
Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Pappel
|
Märksõna(11)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Neogooti silmapaistvamaid ja hilisemaid näiteid Eesti mõisaarhitektuuris. |
|
Mälestise kirjeldus Inglise keskaegseid rüütlilosse imiteeriv, Vasalemma marmorist, põhiplaanilt ruudulähedane hoone on 2-, osalt 3-korruseline. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab polügonaalne jõulise mašikuliikarniisiga peatorn. Ehitist liigendavad eenduvad ja taanduvad astmik- ning kolmnurkfrontoonidega kroonitud hooneosad ja silmapaistvalt viimistletud raiddetailid: akende jäigad tuudorsimsid ja ehisraamistikud, kolmnurksiiruga teravkaarsed petikniššid, rõdupiirded, gooti fiaalidega kujundatud tornikesed. Rahutut üldsiluetti on püütud tasakaalustada laia korrustevahelise karniisiga, mille mõju kivi halli taustal suurendab katusega kokku kõlav punane plekk-katend. Torni tuudorkaarena kujundatud portikuse all on metallnaastudega kaunistatud peauks, mille kaudu pääseb hoone kõige mõjukamasse ruumi- vestibüüli. Selle taga suhteliselt väike saal,. Historitsistliku puitpaneeli ja kassettlaega söögisaal . Teised ruumid nende ümber. Ii korrusel olid elu- ja magamistoad. (EA) |
|
Mälestise ajalugu Iseseisvaks mõisaks kujunes Vasalemma 1825. aastal. Mõisa omanikuks oli Thomas von Ramm. Esimeseks härrastemajaks oli suhteliselt väike puithoone, mis asus praeguse hoone lähedal ja lammutati 1940. aastal. 1886. aastal läks mõis Baggehufwudtide perekonna valdusesse.1893-1895 ehitati Vasalemma uus härrastemaja ja mitmed kõrvalhooned. Arh. K. Wilcken. |
|
Kaitsevööndi ulatus Lisatud skeemil. |
|
Meedia http://et.wikipedia.org/wiki/Vasalemma_m%C3%B5is |