Mälestise tunnus

Neogooti silmapaistvamaid ja hilisemaid näiteid Eesti mõisaarhitektuuris.

Mälestise kirjeldus

Inglise keskaegseid rüütlilosse imiteeriv, Vasalemma marmorist, põhiplaanilt ruudulähedane hoone on 2-, osalt 3-korruseline. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab polügonaalne jõulise mašikuliikarniisiga peatorn. Ehitist liigendavad eenduvad ja taanduvad astmik- ning kolmnurkfrontoonidega kroonitud hooneosad ja silmapaistvalt viimistletud raiddetailid: akende jäigad tuudorsimsid ja ehisraamistikud, kolmnurksiiruga teravkaarsed petikniššid, rõdupiirded, gooti fiaalidega kujundatud tornikesed. Rahutut üldsiluetti on püütud tasakaalustada laia korrustevahelise karniisiga, mille mõju kivi halli taustal suurendab katusega kokku kõlav punane plekk-katend. Torni tuudorkaarena kujundatud portikuse all on metallnaastudega kaunistatud peauks, mille kaudu pääseb hoone kõige mõjukamasse ruumi- vestibüüli. Selle taga suhteliselt väike saal,. Historitsistliku puitpaneeli ja kassettlaega söögisaal . Teised ruumid nende ümber. Ii korrusel olid elu- ja magamistoad. (EA)

Mälestise ajalugu

Iseseisvaks mõisaks kujunes Vasalemma 1825. aastal. Mõisa omanikuks oli Thomas von Ramm. Esimeseks härrastemajaks oli suhteliselt väike puithoone, mis asus praeguse hoone lähedal ja lammutati 1940. aastal. 1886. aastal läks mõis Baggehufwudtide perekonna valdusesse.1893-1895 ehitati Vasalemma uus härrastemaja ja mitmed kõrvalhooned. Arh. K. Wilcken.
1919 a. paikneb hoones kool.

Kaitsevööndi ulatus

Lisatud skeemil.

Meedia

http://et.wikipedia.org/wiki/Vasalemma_m%C3%B5is