Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon kuningliku väravaga, 19.saj. lõpp või 20.saj. algus (puit, tisleritöö, õlivärv)
Mälestise registri number 29795
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.02.2009
Registreeritud 26.06.2009
Mälestise vana number k-3
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.06.16

Menetleja: Vallasmälestiste ja muuseumikogude inspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon on komplekssena säilinud uusbarokkstiilinäide 19. sajandi lõpust või 20. saj. algusest.

Sisestatud: 02.05.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õlivärv.
Tehnika: tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Venemaa
Dateering: 19. saj. lõpp või 20. saj. algus
Mõõtmed: u. 600 x 550 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Uusbarokkstiilis ikonostaas on horisontaalselt liigendatud kolmeks, mida eraldavad üksteisest tagasikohilikud karniisid. Sokliosa kaunistavad ristikujutised, keskmises osas on suuremõõtmelised kohaliku rea ikoonid ja selle peal erikujulised pühadeikoonid. Kolmas horisontaalosa kannab ovaalseid ikoone. Ikonostaas on vertikaalselt jaotatud seitsmeks osaks – kuningliku väravaga keskosa astmeliselt eendub, kummagi poole külgede kolm osa taanduvad ja viimased on paralleelsed seinaga. Ikonostaas on kaunistatud barokilaadse (isegi rokokoolaadse) dekooriga: erikujulised ja ovaalsed ikoonipesade ümber olevad raamid, sambad liigendamaks vertikaalrütmi, kõhreornament. Ikonostaasi lõpetab rist ja sellest kummalgi pool olevad kiirtega võidupärjad. Ikonostaas on värvitud helesiniseks ja dekoor ning liistud valgeks. Mari-Liis Paaver, kunstiteadlane.

Sisestatud: 25.05.2009.