Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Viimsi mõisa peahoone, 19.-20.saj.
Mälestise registri number 2988
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 3-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(12)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.11.18

Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Tomps

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Historitsistlik mõisa peahoone, silmapaistev näide Eestis.

Sisestatud: 26.05.2008.

Mälestise ajalugu


Ajalooürikutes mainitakse Viimsi mõisa esmakordselt 1471, mil selle majapidamine kuulus Pirita kloostrile. 1877 müüdi mõisakompleks Peterburi õllevabrikandile, hoone praegune historitsistlik väliskujundus langeb sellesse perioodi. Alates 1919 oli riigimõis, peale 1923 omanikuks kindral Laidoner. 1944-94 oli NSVL sideüksuse käsutuses. Praegune valdaja Eesti Sõjamuuseum - Kindral Laidoneri Muuseum.

Sisestatud: 26.05.2008.

Meedia


Concordia ülikool soovib kolida Laidoneri mõisa parki. Esmaspäev, 09. detsember 2002, 08:13 EE.KODU.HAR (ETA-0022 09.12.2002
2002.12.newsin.base64 ETA Online News) TALLINN, 9.detsember, ETA - Tallinna külje all Haabneemes asuv Concordia ülikool tahab kolme aasta pärast kolida Laidoneri mõisa kaitsealusesse parki, kavandades sinna 30 meetri kõrgust kellatorniga hoonet. Senisest asupaigast endise Kirovi kalurikolhoosi peahoonest Haabneeme keskuses kolib ülikool umbes kilomeetri kaugusele Viimsi asula südamesse, kus vald on ülikoolile tasuta võõrandanud nõukogude sõjaväe rajatud hooned. Concordia rektor Mart Susi ütles Postimehele, et ülikool kavatseb osalt varemeis betoon- ja silikaatmajade juurde erastada maa, kuhu tahab rajada 70-80 miljonit krooni maksva peahoone. Maatükk pole otseselt loodus- või muinsuskaitsealune, kuid asub kaitsealuste objektide vahetus naabruses. Hoone kavandamisel on aluseks arhitekt Vilen Künnapu eskiisjoonised. Nende järgi tuleb parki kolme- kuni seitsmekorruseline pikalt välja venitatud hoone, mis laskub Viimsi vallamaja juurest mäenõlvalt pika ja
kitsana alla parki. Hoone on visandatud järgima pargi puude joont, jättes suures osas klaas- ja betoonpindadega viimistletuna mulje õhulisest pargipaviljonist. Susi sõnul on kavas välja kuulutada ka arhitektuurivõistlus, et lisaks Künnapu kavandile kasutada teisigi häid ideid. Planeerija Merje Muiso projekteerimisbüroost Entec ütles, et firma annab praegu ala detailplaneeringule viimast lihvi. Pärast mõningate muudatuste sisseviimist teedevõrgus läheb planeering sel nädalal kinnitamiseks Viimsi vallavalitsusele. Planeeringu üheks omapäraks on haridusasutuse kohta väga suur parkimiskohtade hulk. See on tingitud asjaolust, et ülikoolis õpib palju keskmisest jõukamaid tudengeid, sealhulgas Lätist ja Leedust. Susi ütles, et tema teada pole keegi ülikooli mõisaparki ehitamise vastu. Ta lisas, et üliõpilasküla ei kavatse ülikool rajada, kuid mõnel
operaatorfirmal oleks võimalik tulevikus ehitada Randvere tee ja
Rohuneeme tee ristmikule tänapäevane ühiselamu. Viimsi vallavalitsuse liige Oravas mainis, et kaitseministeeriumi halduses olev mõis, kus tegutseb Hannes Walteri juhitav Johann Laidoneri
riigimuuseum, saab uue kuue juba enne ülikoolihoone valmimist. Walter kinnitas Postimehele, et nõukogude ajal Balti laevastiku
luurekeskuseks olnud mõisas käib täie hooga veneaegsete lisanduste mahalõhkumine ja mõisa algse palge taastamine. Tema sõnul on ülikooli saabumine mõisaparki tervitatav, sest ilmselt vaid see suudaks sealt välja tõrjuda asotsiaalse kontingendi, muudaks võsastunud pargi heakorrastatud alaks ning kaotaks Vene sõjaväest jäänud betoonikänkrad. ETA.

Sisestatud: 26.05.2008.