Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Viimsi mõisa park, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2989
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 3-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.10.19

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik- maastikuarhitekt, Raili Uustalu

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ja ajastu silmapaistva pargiarhitektuuri näide.

Sisestatud: 21.08.2008.

Mälestise kirjeldus


Pargi ajaloost on teada, et rootsi ajal oli mõisa uhkuseks suur viljapuu- ja marjaaed. Silmarõõmu pakkusid lilleaed, muruplatsid, tiikide veepeegel. Viljapuuaed asus härrastemajast idas. Tegemist oli 12 kvartaliga, neist üks oli lillekvartal. Viljapuuaed oli ümbritsetud sõstrapõõsastega ja piiratud varbtaraga. 19 saj. II veerandiks oli park saanud uue kvaliteedi. Maja ümbruse kujundamisel võime leida 18 saj. lõpu ja 19 saj. alguse prantsuse aiastiili mõju (bassein, piiratud imeilusate lilleridadega) ehitati välja kasvuhooned. Valdavas osas kujundati park inglise stiilis looduslikuks pargiks, kus alleed vaheldusid roheliste aasade ja lusthoonetega. 20.sajandi alguse Viimsi mõisaparki iseloomustab valdavalt vabakujuline stiil, vaid hoone ümbrus oli lahendatud regulaarselt. Hoone esiosa oli lahendatud sirgjooneliste teede ja suvelilleparteritega. Mõisahoone tagune oli lahendatud poolkaarja jalgteega. 1920-30ndail aastail J. Laidoneri ajal korrastati mõisaparki, puhastati kõnniteed. Teedevõrk on tänaseks päevaks oluliselt muutunud. Hoone esiväljaku teid enam ei ole, tagaväljaku poolkaarjas tee on asendunud sirgteega, mis suundub hoone keskteljele. Tee keskel on ringikujuline plats mälestuskiviga. Parkmetsa puistu moodustavad suured tammed, saared, sanglepad. Pargist ei puudu ka jalgteed, tiigid ja rändrahnud. Pargi taimestik ei ole kuigi liigirikkas. Valdavalt kasvavad siin tammed, vahtrad, sanglepad. Tähelepanuväärse puuna kasvab pargi lääneosas vana jaapani tiib-pähklipuu.

Sisestatud: 21.08.2008.

Mälestise ajalugu


Rajatud 18.sajandil, mil on juba teateid viljapuu- ja marjaaiast, kahest kalatiigist ja lillepeenardest. 18.sajandi lõpul planeeriti park peahoone ümbruses regulaarstiilis - laiendati iluaeda, ehitati basseinid ja kasvuhooned. Enamus pargist kujundati vabakujunduslikuks metsapargiks, kus puuderühmad aheldusid aasadega koos looklevate teede, sildade paviljonide jne. 19.sajandi lõpul nimetas Eestimaa Aianduse Seltsi aianduse inspektor Viimsi mõisat asukoha ja maastiku ilu poolest provintsi mõisate seas ületamatuks. Ka J. Laidoneri ajal oli park väga hästi hooldatud.

Sisestatud: 21.08.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 21.08.2008.

Meedia


http://www.harjuelu.ee/2014/02/1102/galerii-viimsis-avati-laidoneride-malestusmark/

Sisestatud: 14.02.2014.