2998 Elamu Kiriku t.2 hooviansambliga, 18.-19.saj.

Mälestise tunnus

Esinduslik varaklassitsistlik Toompea aadielamu hoonekompleks

Mälestise kirjeldus

Toomkiriku poole avanev peahoone on 2-korruseline varaklassitsistlik elamu, põhiplaanilt L-kujuline. Peahoonega liituvad O-ja N-küljel hiljem ümberehitatud kõrvalhooned, moodustades kokkuvõttes neljast küljest ümbritsetud siseõue, kuhu pääseb Kiriku põik tänava äärse kaarvärava kaudu.

Hoone peafassaadi keskosa kroonib loorberivanikute ja rull-lainefriisiga astmikfrontoon, mis lõikab läbi profileeritud vööna vormistatud rikkaliku peakarniisi. Fassaadi aknad on kujundatud laiade konsoolidele või kaunistatud akende aluste dekoratiivpindadega, mida fassaadi äärtes flankeerivad pilastrid medaljonide ja draperiiga. Hoone horisontaalsust rõhutab profileeritud vahekarniis, millest allapoole jääv esimese korruse seinapind on ajastule iseloomulikult vormistatud tagasihoidliku rustikana. Hoone W-poolne ning hoovifassaad on lahendatud oluliselt dekoorivaesemana.

Mälestise ajalugu

Kiriku 2 varaklassitsistlik aadlielamu on ehitatud tõenäoliselt 18.saj lõpukümnenditel riiginõunik Friedrich von Stahli (Ingliste, Hõreda ja Raikküla mõisate omanik) tellimusel. 1811 ja 1830 on hoonestuse omanikuna märgitud Riisipere mõisa omanikku parun von Stackelbergi. 1842 läks kinnistu paruness Julie von Rosenile (sünd. Von Stackelberg) ning jäi sestpeale Rosenite suguvõsa valdusse. 1899 ja 1904 on hoone omanikuks Maria von Korff (sünd. Von Rosen).

Kiriku 2 hoone ehitamisel on ära kasutatud ühe või mitme varasema, 1684.a. Toompea suurpõlengus hävinud hoone osi, suuremas mahus ilmselt keldri osas.

19.saj II poolel (enne 1889) toimunud ümberehituste käigus on varasem peafassaadi keskteljel asunud peasissekäik viidud hoone nurka, mis ajast pärineb ka praeguseni säilinud neogooti stiilis Tallinna vanalinnas haruldane malmist peatrepp ning ilmselt vahetult peale II ms lammutatud tuulekoda. Samuti neogooti stiilis välisuks asendati 1970.aastatel toimunud remondi käigus Piiskopi 3 ukse koopiaga. 1977.a. oli peahoone tiibhoonel veel säilinud algne kuueruuduline raamijaotus, mis oli ilmselt varasemalt kogu hoone akendel.

Käesolevaks hetkeks on kinnistu interjööridest säilitanud kõige autentsema ilme peahoone, kus on ka jälgitav ehitusaegne anfilaadsüsteemis ruumidepaigutus.
Hoone kelder on täies ulatuses võlvitud. 1977.a. arhitektuuriajaloolistes eritingimustes on üles loetletud suur hulk säilitamise kuulunud ehitusaegseid arhitektuurilooliselt väärtuslikke detaile: ahjud, uksed, akende sulused jne. Enamus neist on kahjuks peale 1977.aastat toimunud kapitaalremondi raames eemaldatud.

Kaitsevööndi ulatus

Mälestis asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, eraldi kaitsevööndit ei ole kehtestatud