Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Kiriku t.6 hooviansambliga, 17.-20.saj.
Mälestise registri number 2999
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 14
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.09.14

Menetleja: Inventeerija, Triin Talk

Märksõna(13)

Ehitised, Kompleksid, Elamukompleks, Elamu, Eramu, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Klassitsistlik Tallinna vanalinnale iseloomuliku aadlipalee näide.

Sisestatud: 14.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Toompea loodenõlval asuv kõrge kelpkatusega kahekorruseline elamu, mille raskepärase paekarniisi ja korrustevahelise simssiga esifassaadi keskmes on risaliidi laadne, fassaadi seinapinnast üle 6 m eenduv 2-korruseline eeskoda ja selle kohal kolmnurkfrontoon, millel ruudukujuline reljeeftahvel värvilise Stackelbergide vapiga. Esifassaadi üldist kujundust iseloomustavad raskepärane paekarniis ja kahe korruse vaheline simss. Aknaavad on profileeritud krohvraamistuses, neist põjapoolsemad kaaraknad on kujundatud historitsistlikus stiilis. Tagafassaad järgib klindiserva kõverust. Hoone all on varaemad ristvõlvidega keldrid. Kahel pool esifassaadi olid krundi mõlemal küljel tallid-tõllakuurid. Neist idapoolne on kaotanud oma algse ilme ning läänepoolne on asendatud uuega. Hilisbarokse interjööriga aadlielamu ruumide planeering on sümmeetriline ja mõlemal korrusel samasugune. Esindusruumid asuvad maja põhjaosas. Keskosa on mõlemal korrusel ümarsammastega kaheks osaks jaotatud. Hoonet läbib pidulik hall-vestibüül, mille tagaosas võis varem asuda paraadtrepp. 18. sajandist pärinev stukkdekoor ja tihe liigendus on säilinud peasaalis teise korruse idanurgal. Seinapindu liigendavad vähe-eenduvad komposiitkapiteelidega pilastrid. Salongi laes on tagasihoidlikum rokokoolik stukkdekoor orvandi, lintide ja lilleokstega ovaalses stukkraamis. Ruumides on ka historitsistlikke lühtrirosette. Enamik tiibuksi ja üheksa valget kahhelahju pärinevad 19. sajandi teisest poolest. Kristallripatsitega pronksist kroonlühtrid esindusruumides ja neli seinabraad kuuluvad ilmselt aega, mil hoonet kasutasid Tsehhi ja Leedu saadkond.

Sisestatud: 28.01.2015.

Mälestise ajalugu


Elamuks ehitatud hoone valmis 17. sajandi teisel poolel. Varem asus samal kohal ühekorruseline hoone. Säilinud keldrid võivad pärineda 16.-17. sajandist. Nii eksterjööris kui interjööris on 18. ja 19. sakandil tehtud mõningaid ümberehitusi. Alates 1811.aastast kuulus hoone Roosna- Alliku mõisast pärit Stackelbergdei perekonnale. Maja viimane Stackelbergide liinist omanik oli paruness Anna von Stackelbergile. Eesti Vabariigi perioodil oli hoones 4 korterit. 1918. aastal elas ühes neist poliitik Jaan Tõnisson (1868-1941). 1924. aastal asus hoonesse Leedu saatkond, 1929. aastast ka Tšehhoslovakkia nõunik. Mõlemad tegutsesid hoones kuni 1938.aastani. Sõja ajal paigutati majja Die Wirtschaftsdirektorium (majandusdirektoraat). 1945. aastal anti maja Toiduainete Tööstuse Ministeeriumile, 1957. aastal Kaubandusministeeriumile. 1964. aastal asutati hoones seal tänaseni tegutsev Majandusajaloo Muuseum. 1998. aastal andis Vabariigi Valitsuse maja Eesti Tööandjate Keskliidu kasutusse. Lisaks keskliidule kolisid majja ka mitmed majandusharuliidud ja maja nimetati Tööandjate Majaks.

Sisestatud: 28.01.2015.

Allikad


Marta Männisalu. [www] http://www.eestigiid.ee/?CatID=122 (26.01.2015)

Tööandjate Maja. [www] http://www.tooandjad.ee/et/esileht/tooandjate-maja (28.01.2015)

Sisestatud: 28.01.2015.