Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Kohtu t.2, 1798.a.
Mälestise registri number 3000
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 1
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.06.16

Inspektor: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Baroklike detailidega klassitsistliku linnapalee suurepärane näide Tallinna vanalinnas.

Sisestatud: 14.09.2018.

Mälestise kirjeldus


2-korruselise kõrge barokliku kelpkatusega klassitsistlikus stiilis hoone esifassaadi keskosa rõhutab suur kolmnurkfrontooniga kroonitud keskse kaarvärava ja sammasportikusega keskrisaliit. Horisontaalselt liigendavad hoonet esimese ja teise korruse vahekarniis, räästa konsoolkarniis ning peakorruse korrapärased aknaread. Keskse sissesõiduvärava ümarkaarse sillusega lukukivi kaunistab lõvimask. Peakorruse ruumijaotuses on loetav algne anfilaadsüsteem. Soklikorruse põhjapõhjaosas asusid majapidamisruumid, vastas suur keskpiilari ja ristvõlvidega tõllakuur. Teadmata põhjusel on keldrid ainult lõunatiiva all. 1930. aastate ümberehitusega tehti majja 13 korterit ning suured saalid jaotati vaheseintega. Peaaegu täielikult kadusid interjööri stiilsed detailid: laekarniiside stukkdekoor, lambriid, tiibuksed, seinakapid.

Sisestatud: 26.01.2015.

Mälestise ajalugu


On teada, et 1683. aastal paiknes praeguse hoone krundil kokku kolm maja. Tänaseni säilinud aadlielamu las 1798. aastal ehitada perekond Kaulbars, ilmselt 1684. aastal Toompea tulekahjus hävinud keskaegsete elamute alusmüüridele. Hoone sarnasus samuti Kaulbarsidele kuulunud Mõdriku mõisa peahoonega lubab neis näha ühe arhitekti tööd. Alates 1814. aastast oli maja krahv H. H. Tiesenhauseni kasutuses. 19. - 20. sajandi uute neoklassitsistlikus stiilis juurdeehitistega moodustus trapetsikujulise sisehoovi ümber suur hooneteansambel, mis hõlmas ka Pika jala poolsel terrassil asunud iluaia. 1930. aastatel ehitati hoonesse 13 korterit. Teises maailmasõjas sai kogu kompleks kannatada, hävis ansambli vasakpoolne tiib, Piiskopi tänava poolne tiibhoone taastati 1946. a. klassitsistliku peafassaadi eeskujul. Nõukogude perioodil tegutses hoones F. R. Kreutzwaldi nimeline Riiklik Raamatukogu. 1990. aastatel seises hoone kasutuseta. Hoonekompleks restaureeriti 2000. aastate keskel. Tööde käigus ehitati uuesti üles Teises maailmasõjas hävinud hoovipoolne tiibhoone.

Sisestatud: 26.01.2015.

Allikad


Böckler,T. [www] http://www.eestigiid.ee/?CatID=124&ItemID=4877 (26.01.2015)

Sisestatud: 26.01.2015.