Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Simmu talu vesiveski
Mälestise registri number 30053
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 27.11.2009
Registreeritud 30.11.2020
X-koordinaat 390971.25
Y-koordinaat 6449560.62
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: restaureerimisel

Paikvaatluse kuupäev: 29.06.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(8)

Ehitised, Kompleksid, Talukompleks, Veskihoone, Vesiveski, Ehitiste liigid, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Vastavus riikliku kaitse eeldusele.

Esiteks on määrava tähtsusega hoone haruldus. Veski sisaldab 1900. aastate paiku ehitatud puidust hollandi tuulikut, mis on 1932. aastal praegusesse asukohta üle toodud ja ümber ehitatud vesiveskiks. Sarnane ümberehitus tuulikust vesiveskiks on Eestis teadaolevalt ainukordne. Ehitise arhitektuurses kompositsioonis peegeldub hoone funktsionaalsus. Vesiveski vundament on rajatud oja kaldale, raudkividest alusele. Vesiveski on ülesehituselt puitsõrestikehitis, mis koosneb puitkonstruktsioonil ehitatud kahest korrusest. Vesiveski on seest võrdlemisi ruumikas, mehhanismid hõlmavad mõlemal korrusel ainult alla poole põranda pindalast. Nii hoone ülesehituses kui ka seadmete paigutamisel on oluline roll olnud kasutada olnud materjalil hollandi tuuliku kujul.

Kaaluka kriteeriumina saab käsitleda ka originaalsubstantsi säilivust. Veskihoone on säilinud ehitusaegses mahus, valdavalt originaalkujunduse, -konstruktsiooni ja -detailidega. Vanimast kihistusest (tuulikust) pärineb enamik kandekonstruktsioonist ja sisustusest. Ümberehitusi ega suuremaid remonttöid pärast vesiveski rajamist tehtud ei ole. 2017. ja 2018. aastal tehtud avariitööde käigus sai hoone uue konserveeriva katuse taaskasutatud eterniidi kujul ning suleti hoone säilimist ohustavad läbijooksud.

Lisaks on oluline, et vesiveski sisseseade on säilinud suures osas komplektsena. Sisseseade algsest komplektist puudub vaid altvoolu vesiratas. Vesiratta vee pealevoolulüüs paiknes vahetult vesiveski põhjapoolsel ehitusjoonel ojas. Vesiratta võll koos õues oleva laagriga on säilinud, võlli välimine osa on siiski ulatuslike kahjustustega. Veski alumisel korrusel paiknevad jahukirst, pilljalg koos kammrattaga ja vesiratta laager. Esimeselt korruselt pääseb trepi kaudu teisele korrusele, kus paiknevad kaks paari veskikive, laes kotivinn ja põrandas sepishingedel kotiluugid. Mehhanismidest on säilinud veel kivitangid koos kivikraanaga, kahed krantsid, tõrred, kingapukid koludega ja kingad. Alumisel korrusel laes on jahutoru, mis suunas vilja jahukirstu. Jahukirst on sõelte, sõelaraputaja ja ventilaatoriga. Püstvõll on ligikaudu 1,5 m pikkune, selle küljes on kammratas ja värkel. Suurratas paikneb vesiratta võlli küljes. Eraldiseisvana paikneb kaanega suletav tangude kast. Oja pool lääneviilus on olnud laudluuk, kust mölder on saanud vesiratast töö ajal kontrollida.

Sisestatud: 04.12.2020.

Mälestise kirjeldus


Vesiveski ehitusel on kasutatud puidust hollandi tüüpi tuuleveski osasid. Vesiveski on ülesehituselt puitsõrestikehitis, mis koosneb puitkonstruktsioonil ehitatud kahest korrusest. Vesiveski altvoolu vesiratas on tänaseks hävinud, ülejäänud osas on veski säilinud võrdlemisi komplektselt.

Simmu veskile sarnased väiksemat tüüpi talukompleksi kuuluvad puidust veskihooned on külamaastikus pigem haruldus. Lisaks Simmu talu vesiveskile on Saaremaal säilinud ainult kolm vesiveskit – Pidula mõisa vesiveski (ehitatud u 1820, kultuurimälestis), Leisi alevikus M. Kadarik & Ko jahu- ja saeveski (ehitatud 1937) ning Küdema küla Möldriveski (ehitatud 1920). Simmu talu vesiveski on viimane säilinud talu-vesiveski Saaremaal.

Sisestatud: 13.01.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Möldri küla Simmu talu vesiveski asub Sõrve säärt ja Saaremaad ühendava maakitsuse servas. Simmu talu vesiveski jääb Lõmala-Kaugatoma kõrvalmaantee äärde ning on tee pealt osaliselt vaadeldav. Veskihoone mõjub maastikul talukompleksi lahutamatu osana.

Sisestatud: 11.09.2019.

Mälestise ajalugu


Veski on komplekteeritud 1900. aastate paiku ehitatud puidust hollandi tuulikust, mis on 1932. aastal antud asukohta üle toodud ja ümber ehitatud vesiveskiks. Sarnane ümberehitus tuulikust vesiveskiks on Eestis teadaolevalt ainukordne.

Veskimeistri kohta on kirjutatud 1937. aasta 3. mai "Meie Maa" ajalehes järgmist:
"Möldri külas on mitmekülgsemaks ja omapärasemaks meheks Kaarel Ilvest, kes on üle 70 aasta vana, kuid murrab tööd veel nooremehe eestki. Tööd on vana Kaarel alati armastanud. Enne maailmasõda ehitas suure hollandi tuuleveski, mõne aasta eest aga ehitas vesiveski, millele annab jõudu Möldri jõe oheldatud vood."

Sisestatud: 11.09.2019.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piiri määramisel on arvestatud olulisi vaatesuundi ja veski paiknemist maastikul. Lähtutud on põhimõttest, et veski oleks tajutav talukompleksi osana. Simmu talu veski puhul on tegemist külamaastikku ilmestava rajatisega, mis kuulub veskist ida poole jääva taluhoonestuse juurde osana talukompleksist.

Simmu talu vesiveski on hästi vaadeldav veskist lõuna poole jäävalt avalikult teelt. Suvisel ajal piirab vaadeldavust mõnevõrra teeäärne haljastus ning oja kaldal kasvav võsa. Sügistalvisel perioodil on veski väga hästi vaadeldav. Ümbritsevat keskkonda silmas pidades on vesiveskite puhul oluline ka side vooluveekoguga. Seetõttu on kaitsevööndisse haaratud veskist lääne poole jääv Möldri oja lõik ja vastaskallas.

Sisestatud: 04.12.2020.