Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jaagu pukktuulik
Mälestise registri number 30125
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 15.12.2009
Registreeritud 08.01.2014
X-koordinaat 442252.00
Y-koordinaat 6475160.00
Ava kaardil

Määrused ja käskkirjad(1)

Paikvaatlused(5)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 04.09.20

Menetleja: Insener- nõunik, Üllar Alev

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Pukktuulik, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Jaagu pukktuulik, mis on ehitatud 1822. a, kuulub viie vanima Saaremaal säilinud pukktuuliku hulka. Tuulik on stiilipuhas, kvaliteetselt laotud kivijalaga tüüpiline Saaremaa pukktuulik, mis esindab vanemat tuulikuehitustraditsiooni. See on säilinud autentsena, ümberehitusteta, mitmete haruldaste konstruktsioonielementidega (vanim säilinud käsitsi saetud kerelaudis, ainus säilinud kirvega tahutud kereraamistik, haruldane vanematüübiline tiivavõlli läbivate aardamitega suur hammasratas, ainsad keskse aardamiga tiivad Saaremaal), osaliselt säilinud sisseseadega.

Sisestatud: 19.01.2010.

Kirjeldus


Tegemist on vanematüübilise lihtjahu tuulikuga, mille 1. korrusele suubuv jahutoru lõppeb seinale kinnitatud jahukastiga. Tuuliku konstruktsioonid on kõik arhailised - põlvepakud ja tiivavõlli kaelapaari iged kinnituvad puitsõlgedega, suurratas on vanematüübiline tiivavõlli läbivate aardamitega, tuuliku tiivad on praktiliselt keskrooga tiivad, tiibadel iged puuduvad - ühe tiiva aardam on pikem, mis kinnitub teise tiiva aardami külge. Tuuliku suurratas ei ole kuigi suur (ca 1,3m läbimõõduga), samas on värkel keskmisest suurem, mistõttu tuulik on keskmisest pukktuulikust aeglasema käiguga. Tuulikul on vastavalt ka väiksemamõõdulised veskikivid.
Tuuliku konstruktsioonid on tahutud kirvega.

Sisestatud: 19.01.2010.

Ajalugu


Jaagu pukktuulik on tõenäoliselt ehitatud 1822.a., selle aastaarvuga puitplaadi on kinnitatud tuuliku tagaseinale endine kodu-uurijast omanik.
Tuuliku tammest söömrilt leiab veel aastaarvud 1934, nii söömrilt kui kerelaudiselt aastaarvud 1861, 1862, 1863, mis märgivad kõik remontide aastaid.

Tegemist on vanuselt viienda säilinud Saaremaa pukktuulikuga.

Sisestatud: 19.01.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 30.11.2016.

Meedia


1. Artikkel: "Muinsuskaitseamet tahab pukktuulikuid hävimisest päästa", Meie Maa 30.nov 2007

Meie Maa 15.01.2014, Arvi Tapveri artikkel "Riik võttis viis Saare tuulikut kaitse alla"
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=56906

Sisestatud: 10.01.2010.