30125 Jaagu pukktuulik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Jaagu pukktuulik |
---|---|
Mälestise registri number | 30125 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 15.12.2009 |
Registreeritud | 08.01.2014 |
X-koordinaat | 442252.00 |
Y-koordinaat | 6475160.00 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri käskkiri 08.01.2014 nr 9 Kuupäev: 08.01.2014 |
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 04.09.20
Menetleja: Insener- nõunik, Üllar Alev
|
Märksõna(7)
Ehitised, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Pukktuulik, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Jaagu pukktuulik, mis on ehitatud 1822. a, kuulub viie vanima Saaremaal säilinud pukktuuliku hulka. Tuulik on stiilipuhas, kvaliteetselt laotud kivijalaga tüüpiline Saaremaa pukktuulik, mis esindab vanemat tuulikuehitustraditsiooni. See on säilinud autentsena, ümberehitusteta, mitmete haruldaste konstruktsioonielementidega (vanim säilinud käsitsi saetud kerelaudis, ainus säilinud kirvega tahutud kereraamistik, haruldane vanematüübiline tiivavõlli läbivate aardamitega suur hammasratas, ainsad keskse aardamiga tiivad Saaremaal), osaliselt säilinud sisseseadega. |
Kirjeldus Tegemist on vanematüübilise lihtjahu tuulikuga, mille 1. korrusele suubuv jahutoru lõppeb seinale kinnitatud jahukastiga. Tuuliku konstruktsioonid on kõik arhailised - põlvepakud ja tiivavõlli kaelapaari iged kinnituvad puitsõlgedega, suurratas on vanematüübiline tiivavõlli läbivate aardamitega, tuuliku tiivad on praktiliselt keskrooga tiivad, tiibadel iged puuduvad - ühe tiiva aardam on pikem, mis kinnitub teise tiiva aardami külge. Tuuliku suurratas ei ole kuigi suur (ca 1,3m läbimõõduga), samas on värkel keskmisest suurem, mistõttu tuulik on keskmisest pukktuulikust aeglasema käiguga. Tuulikul on vastavalt ka väiksemamõõdulised veskikivid. |
Ajalugu Jaagu pukktuulik on tõenäoliselt ehitatud 1822.a., selle aastaarvuga puitplaadi on kinnitatud tuuliku tagaseinale endine kodu-uurijast omanik. |
Kaitsevööndi ulatus Vaata lisa 1. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid. |
Meedia 1. Artikkel: "Muinsuskaitseamet tahab pukktuulikuid hävimisest päästa", Meie Maa 30.nov 2007 |